Legend pihlakast: „ Elas kord üks rikas kaupmees ja tal oli imeilus tütar, keda ta kavatses edukalt mehele panna ja niimoodi oma varanduslikku seisundit veelgi parandada. Kuid tütar kurvastas isa, sest armus lihtsasse vaesesse noormehesse. Kaupmees vihastas oma sõnakuulmatu tütre peale ja otsustas nõia abiga noori lahutada. Kuid tütar sai isa salaplaanidest teada ja otsustas kodunt põgeneda, leppides kallimaga kokku kohtumise jõekaldal. Kuid ei jõudnudki ta kokkusaamisele – nõid ennetas teda sõna otseses mõttes paar minutit ….
Nähes nõida, mõistis noormees, et tema neidu ähvardab hädaoht ja ta hüppas jõkke, lootes kaitsta armastatut. Kuid kui ta ujus üle jõe – vehkis nõid oma võlukepikesega – taevas avanes, piksenool sähvatas ja noormees muutus tammeks.
Neiu jõudis selleks ajaks jõe teisele kaldale ja nägi tema armsaga juhtunud õnnetust: nii tardus ta, pisarad silmis, muutudes pihlakaks, aga tüdruku pisarad muutusid erepunasteks marjadeks – maitselt kibedaks, meenutamaks tema valu …
Ja nii seisavad õnnetud tamm ja pihlakas jõe vastaskallastel, tõmbudes okstega teineteise poole, kuid kokku ei puutu … Seisavad ja nutavad: tamm heidab jõkke tõrusid, pihlakas – marju …“
Eng.: American Mountain-ash. Suom.: amerikanpihlaja. Sven.: Amerikansk rönn. Bot. syn.: Pyrus americana.