Apteegitill "Di Firenze" Foeniculum vulgare L.
Fenkol.
Mitmeaastane rohttaim, kultiveeritakse ka kui kaheaastast. Välimuselt sarnaneb tilliga, aga omab magusavõitu maitset ja lõhna, mis meenutab aniisi. Sirgeltseisev, oksterikas taimevars kasvab kuni 2m kõrguseni. Lehti ja noori võrseid tarvitatakse kulinaarias kui maitselisandeid, juurepoolseid varrepaksendeid aga iseseisva roana, konserveerimisel ja soolamisel. Omab antibakteriaalset toimet. Taim on valguse- ja soojalembeline. Talveks juured kaetakse või kaevatakse maast välja ja säilitatakse temperatuuril +1+2 C jahedas keldris, kevadel istutatakse uuesti mulda. Ühes grammis on 150 seemet.
Seemneid pakis 0,5 g.
Itaalia till (apteegitill) on mitmeaastane 150-200 cm kõrgune rohttaim. Eristatakse tavalist, juur- ja magusat apteegitilli. Viimast kasvatatakse, saamaks paksenenud varreosaga taimi. Apteegitilli kasvatatakse viljakas saviseguses mullas, avatud päikeselistes kohtades. Seeme külvatakse mai keskpaigas 2 cm sügavusele arvestusega 0,8- 1,0 g / m2.
Hooldamine - harvendatakse, kobestatakse reavahesid, antakse lisaväetist. Taimi mullatakse, et varred pakseneksid. Ilma lumeta külma talve korral võib taim hukkuda, seepärast kaetakse teda sügisel sõnniku või lehekõduga. Põuaperioodil vajab kastmist. Koristamist alustatakse, kui taimevarte alaosa saavutab 10 cm läbimõõdu.
Omadused: juba ammustel aegadel oli aptegitill populaarne Hiinas, Indias, Egiptuses ja Roomas. Siis omistati taimele imepärast ravijõudu; arvati, et ta aitab igasuguse palaviku korral. Euroopasse jõudis varasel keskajal koos roomlastega.
Tänapäeval on apteegitill hinnaline maitsetaim eelkõige Itaalia köögis. Ta on rikas C-vitamiini, karotiini, vit. B,K,E poolest. Taim sisaldab eeterlikke õlisid, suhkrut, valk- ja parkaineid. Lehti kasutatakse, andmaks kaladele erilist maitset. Kaukaasias on ta asendamatu komponent rahvusroogades. Itaallased armastavad teda süüa marineeritult. Seemneid kasutatakse pagaritööstuses leiva- saiatooteid nendega üle puistates. Lisatakse soolakurgile ja teistele aedviljadele. Seemnetest saadakse taimeõli, mida kasutatakse kondiitritööstuses ja likööride tootmisel.
Apteegitill omab ka ravitoimet. Preparaadid, mis saadakse tema seemnetest ja õli, avaldavad spasmidevastast mõju. Kasutatakse mao- ja sooletrakti spasmide, bronhiidi ja tursete korral, suuõõne ja kurgu loputamiseks aga ka rinnapiima eritumise suurendamiseks rinnaga toitvatele naistele.
Mitmeaastane rohttaim, kultiveeritakse ka kui kaheaastast. Välimuselt sarnaneb tilliga, aga omab magusavõitu maitset ja lõhna, mis meenutab aniisi. Sirgeltseisev, oksterikas taimevars kasvab kuni 2m kõrguseni. Lehti ja noori võrseid tarvitatakse kulinaarias kui maitselisandeid, juurepoolseid varrepaksendeid aga iseseisva roana, konserveerimisel ja soolamisel. Omab antibakteriaalset toimet. Taim on valguse- ja soojalembeline. Talveks juured kaetakse või kaevatakse maast välja ja säilitatakse temperatuuril +1+2 C jahedas keldris, kevadel istutatakse uuesti mulda. Ühes grammis on 150 seemet.
Seemneid pakis 0,5 g.
Itaalia till (apteegitill) on mitmeaastane 150-200 cm kõrgune rohttaim. Eristatakse tavalist, juur- ja magusat apteegitilli. Viimast kasvatatakse, saamaks paksenenud varreosaga taimi. Apteegitilli kasvatatakse viljakas saviseguses mullas, avatud päikeselistes kohtades. Seeme külvatakse mai keskpaigas 2 cm sügavusele arvestusega 0,8- 1,0 g / m2.
Hooldamine - harvendatakse, kobestatakse reavahesid, antakse lisaväetist. Taimi mullatakse, et varred pakseneksid. Ilma lumeta külma talve korral võib taim hukkuda, seepärast kaetakse teda sügisel sõnniku või lehekõduga. Põuaperioodil vajab kastmist. Koristamist alustatakse, kui taimevarte alaosa saavutab 10 cm läbimõõdu.
Omadused: juba ammustel aegadel oli aptegitill populaarne Hiinas, Indias, Egiptuses ja Roomas. Siis omistati taimele imepärast ravijõudu; arvati, et ta aitab igasuguse palaviku korral. Euroopasse jõudis varasel keskajal koos roomlastega.
Tänapäeval on apteegitill hinnaline maitsetaim eelkõige Itaalia köögis. Ta on rikas C-vitamiini, karotiini, vit. B,K,E poolest. Taim sisaldab eeterlikke õlisid, suhkrut, valk- ja parkaineid. Lehti kasutatakse, andmaks kaladele erilist maitset. Kaukaasias on ta asendamatu komponent rahvusroogades. Itaallased armastavad teda süüa marineeritult. Seemneid kasutatakse pagaritööstuses leiva- saiatooteid nendega üle puistates. Lisatakse soolakurgile ja teistele aedviljadele. Seemnetest saadakse taimeõli, mida kasutatakse kondiitritööstuses ja likööride tootmisel.
Apteegitill omab ka ravitoimet. Preparaadid, mis saadakse tema seemnetest ja õli, avaldavad spasmidevastast mõju. Kasutatakse mao- ja sooletrakti spasmide, bronhiidi ja tursete korral, suuõõne ja kurgu loputamiseks aga ka rinnapiima eritumise suurendamiseks rinnaga toitvatele naistele.
Eng.: Fennel, bitter fennel, common fennel, garden fennel. Suom.: Maustevenkoli, salaattifenkoli, saksankumina, venkoli. Sven.: Sötfänkål. Bot. syn.: Anethum foeniculum L., Foeniculum capillaceum , Foeniculum dulce Mill., Foeniculum foeniculum (L.), Foeniculum officinale All., Foeniculum panmoricum DC., Foeniculum piperitum (Ucria).