Lursslill "DUSHISTY"

Lursslill "DUSHISTY"
Kõrge heitlehine püsik. Kõrgus kuni 150 cm, dekoratiivsed on nii lehed kui ka õied. Väikeste valgete õitega kuni 50 cm pikkune, küünlataoline õisik. Suured, sulgjagused lehed. Õitseb augustis-septembris. Pakis seemneid 0,015 g.

Haruline lursslill - Cimicifuga racemosa (L) Nutt.
Kodumaa - Põhja-Ameerika idaosa. Taim on mitmeaastane, varred püstised, harunevad kuni 200 cm kõrgune. Põõsas on kuni 60 cm lai. Juurestik jõuline ja hargnev, juured jämedad, suured. Lehed suured kinnituvad ühekaupa, kahe või kometised sulgjagused, hambulised. Õied valged, väikesed mee lõhnaga mis on kogutud pikkadesse küünlataolistesse õisikutesse, mis on kuni 80 cm pikkused. Õitseb juulist kuni septembrini, õied avanevad järk-järgult altpoolt ülespoole. Viljub. Kultuurtaimena kasvatatakse alates 1732 aastast.
Kasvuala: päikesepaisteline, tuulte eest varjatud kasvukoht, talub ka poolvarju.
Muld: eelistab sügavalt haritud viljakat parasniisket aiamulda.
Hooldus: kuigi lursslille õievarred on tugevad, tuleb kõrgeid liike tugeva tuule ja tormi eest kaitsta piirdega, muidu võivad nad murduda. Et põõsas näeks kogu kasvuperioodi jooksul kena välja multšitakse põõsa alust niiskuse säilitamiseks. Kuiva ilmaga kastetakse rohkelt. Tänu taime suurele lehestikule ei levi umbrohud. Teda ei kahjusta eriti haigused ja kahjurid. Äraõitsenud õisikud lõigatakse ära kui ei taheta nautida alguses õite valget ilu ja hiljem pruune õisikuid, mis jäetakse soojemates piirkondades taimedele kogu talveks. Kevadisel aia koristusel lõigatakse õisikud ära mullapinna lähedalt. Ümberistutamist talub halvasti, seega kui teda ei häirita kasvab ta ühel kasvukohal kaunilt aastast-aastasse.
Paljundamine: põõsa jagamisega iga 5-6 aasta järel, rohtsete võrsetega ja seemnetega. Paljundatakse ka pungpistikutega ja juurevõsudega kevadel. Paljud kirjanduslikud allikad, sealjuures ka inglise omad soovitavad külvata seemneid kohe peale nende korjamist. Samal ajal avaldab tuntud spetsialist Norman Deno oma raamatus "Seed germination Theory and practice", et värskelt külvatud seemned tavaliselt kõdunevad. Ta väidab et 100% lise idanevuse võib saavutada peale kuue kuulist stratifitseerimist 1-3 kuud temperatuuril +20°C ja 3 kuud temperatuuril +4°C. Umbes sama aeg kulub ka arengu alguseks. Sellist seisukohta omavad paljud spetsialistid, tõsi temperatuurid kuival säilitamisel on erinevad (pooleteist kuust kuni kaheksa kuuni). Kuna taim annab seemet palju võib proovida erinevaid külvivariante. Taimed mis saadakse seemnetest hakkavad õitsema teisel-neljandal kasvuaastal. Ühel kasvukohal kasvavad 15-20 aastat.
Kasvuala: on kaunis üksikpõõsana või gruppides muru sees, peenardel moodustades kõrgema rinde. Istutage lursslill keskmisse või peenra tagumisse ossa kuid mitte kaugele oma vaateväljast. Juba 10 meetri kauguselt ei näe me kogu taime ilu. Seda taime kasutatakse laialdaselt sügisestes kimpudes kuna lursslill annab neile kerguse ja kauniduse.
Kaaslased: hea on istutada neid koos käokigadega (siniste ja valgete õite kooslus on kaunis); lillepeenra tagumisse ossa koos astilbede, hostade ja sõnajalgtaimedega (mille lehed sügisel värvuvad); koos madalakasvuliste okaspuudega.

 

Eng.: Black Bugbane, Black Cohosh, Black Snakeroot. Suom.: Tähkäkimikki. Sven.: Läkesilverax. Bot. syn.: Actaea racemosa L., Cimicifuga serpentaria Pursh; Botrophis actaeoides Fisch. et C. A. Mey.