Callery pirnipuu "Lumivalgeke" Pyrus calleryana

Callery pirnipuu "Lumivalgeke" - Pyrus calleryana.
Kuni 20 meetri kõrgune heitlehine puu koonilisest ümara kroonini. Lehed ovaalsed, 4-7 cm pikkused, pealtpoolt läikivad, tumerohelised, altpoolt pisut kahvatud. Õied on valged, lõhnavad, viie kroonlehega, kuni 3 cm läbimõõduga, hakkavad õitsema kevadel enne lehtede puhkemist. Viljad tugevad, kuni 2 cm läbimõõduga, viljadest saab valmistada suurepärase keedise. Peale selle, maitsevad viljad sobivad sügisel suurepäraselt ka lindudele nokkida. Callery pirn on väga dekoratiivne nii rikkaliku õitsemise, kui ka lehtede kauni sügisrüü pärast: kollasest, oranþist kuni punase, roosa, violetse, pronksikarva ja purpurse toonini. Suurepäraselt vaadeldav nii üksik-, kui ka grupiistutustes, alleedes, keskmiste ja kõrgete hekkidena.
Agrotehnika.
Valgust armastav, põuakindel, mulla suhtes vähenõudlik, kuid paremini areneb sügavatel ja kohevatel, kõdurikastel, saviliiv- ja savimuldadel. Ei talu liigset niiskust ega seisvat vett. Lepib linnatingimustega. Ebatavaliselt vastupidav haiguste suhtes, seepärast kasutatakse teda sageli pookimisalusena vähem vastupidavatele sortidele. Paljundatakse seemnetega, mis on parem külvata talve alla. Kevadise külvi korral vajab kolmekuulist stratifitseerimisperioodi lume alla panemisega. Kroon kujundatakse loomulikul teel, seepärast tuleb kasvatamisel erilist tähelepanu pöörata vaid tüve kujundamisele.

Seemnete olulisim omadus - idanevus.  Millest see sõltub? 
Kõige enam looduslikest omadustest. Seeme- see on terve looduslik panipaik. Igas seemnes on idu, koosnedes väikesest juurest ja lühikesest varrest, millele on kinnitunud idulehed- idu esimesed lehed. Seemnetel on ka endosperm, mis sisaldab toitainete tagavara, mis toidab arenevat idu. Erinevate taimede liigid, perekonnad ja isegi sugukonnad erinevad seemnetes sisalduvate ühtede või teiste ühendite poolest. Näiteks sellisel õlikultuuril, nagu päevalill, on seemnetes palju rasva. Teraviljadel on ülekaalus süsivesikud, kaunviljadel aga valgud. Samuti on õiskultuuride seemned erineva keemilise koostisega. Jälgimised on näidanud, et kõige kiiremini kaotavad idanevuse tulikaliste sugukonda kuuluvad taimed, näiteks kurekellal ja kukekannusel säilib seemnete idanevus alla aasta. Samuti ei säili idanevus üle aasta nurmenukul. Suurel osal rohkearvulistest õistaimedest, mis kuuluvad korvõieliste sugukonda, säilib idanevus vaid 2-3 aastat, mõnedel aga taas kõigest aasta. Need on kõigile tuntud astrid, peiulill, saialill, karukõrv ja vaid üheaastased krüsanteemid, päsmaslill ja mitmeaastane härjasilm, võivad idaneda kolmandal ja isegi neljandal säilitusaastal. Selline idanevusaeg on ka mailaste sugukonna taimedel (lõvilõug, peekerlill), kellukatel ja magunatel. 
Näiteks lemmaltsaliste sugukonna (balsamiin) ja ristõieliste sugukonna (levkoi,  kivikilbik) taimedel säilib idanevus 5, või isegi 6 aastat. 4-5 aastat säilib idanevus maavitsaliste sugukonda kuuluvatel taimedel (petuunia, trompetlill, libliklill), kuni 5 aastat- liblikõieliste sugukonna taimedel (lupiin, lillhernes, aeduba) ja huulõieliste sugukonna taimedel (salvei), kõige kauem aga- üle 6 aasta- rebasheinaliste sugukonna taimedel (rebashein, mätashari)
Väikesel määral sõltub idanemise säilimine sellest, milline oli suvi, kui seemned korjati, kas vihmane või kuiv. Niiskel suvel korjatud seemnetel on rohkem seenhaiguste tekitajaid, mis samuti lühendavad säilivusaega. Kvaliteet sõltub ka seemnete õigest kuivatamisest ja hoiustamisest. Fooliumipakkides säilivad seemned paremini ja kauem, kuna nad ei kahjustu niiskuskõikumistest. Praktikas on olnud juhtumeid, kui astrid on idanenud peale nelja aastast säilitamist,seda on märgatud  ka teiste tugevalt üle aja hoitud seemnete puhul. Kuid on ka vastupidist. Näiteks, välimuselt täiuslikud, hästi valminud ja kuivatatud vanikkuljuse seemned ei tahtnud idaneda.
Üldse ei sõltu idanevus seemnete suurusest. Kuni 8 aastat säilivad lilltubaka seemned (1gr 6000 seemet), aga suured mungalille seemned (1gr 15tk)- kuni 4 aastat, imelill (1gr 7tk)- kuni 3 aastat. 
Huvitav, et vaakumkeskkonnas, peale erilist kuivatamist, võivad seemned säilitada idanevuse kümneid aastaid, nad nagu langeksid anabioosi. Saabudes tavalisse õhukeskkonda nad idanevad. Teadlastel on loodud spetsiaalne hoidla, kus hoitakse taimemaailma genofondi. 
Sattudes niiskesse keskkonda, seemned idanevad. Õistaimede seemnete puhkemise aeg on erinev. Kõigist kiiremini idanevad ristõieliste seemned- 3-4 päeva, korvõielistel- 4-10 päeva, aeglaselt ja ebaühtlaselt- kuni 25 päeva- idanevad raudürdi seemned, isegi värsked, 15-20 päeva peab ootama käokannuse, lõvilõua, niirembergia, suvi-leeklille seemned. Üle 20 päeva võivad elumärke andmata lebada vanikkuljuse seemned, seejärel aga idaneda. Enamik üheaastasi suvelilli idanevad 10-14 päevaga. Tuleb meeles pidada, et mõned seemned vajavad idanemiseks valgust, kuid mitte otsest päikesevalgust. Need on päsmaslill, sultan-lemmalts, lobeelia, kivikilbik, lõvilõug, pärdiklill, petuunia, portulak ja mätashari; mitmeaastastest- kevadadoonis, kurekell, helmikpööris, inkarvillea, kukehari, kellukas, vägihein, tulinelk, harilik nurmenukk, lupiin, ning ogaputk. Ja vastupidi, pimedas tahavad idaneda üheaastastest: raudürt, trompetlill, suvi-leeklill ja libliklill. Mitmeaastastest: käoking, anemoon, kukekannus, iiris, kullerkupp, murtud süda, lumeroos, kõrge nurmenukk, hambuliselehine priimula, karukell, sarvkannike, aed-leeklill. 
Kindlasti tuleb kindlustada ettenähtud temperatuuritingimused: enamikele üheaastastele +20*C, soojaarmastajatele- lemmaltsale, niirembergiale, pelargoonile ja thunbergiale +24*C, jahedamat armastavatele ristõielistele (levkoi) ja lõvilõuale mitte üle +15*C. Paljude mitmeaastaste taimede seemned vajavad eelnevat külmumist: adoonis, anemoon, käoking, kurekell, murtud süda, iiris, kukehari, kelluke, kullerkupp, lupiin, lumeroos, piimalill, kõrge nurmenukk, ogaputk, aed-leeklill ja lumekupp.
Ilma neid tingimusi loomata ei tasu loota heale idanemisele, isegi, kui tegu on kvaliteetsete seemnetega. 
Idanemise langust seletatakse seemnete vananemisega. Asi selles, et seemnetes jätkub elu, kuigi aeglases tempos. Nad hingavad, ning läbi selle väljuvad nendest toitainete väikesed varud. Kui seemnes on palju kõrge energeetilise potensiaaliga aineid, säilib tema elujõulisus kauem, teised on nende ainete poolest vaesed, ning kaotavad sellepärast kiiresti idanemise. Seemned surevad mitte järsult. Tasapisi alaneb neil idanemisenergia, st. nad idanevad, kuid aeglasemalt, kui värsked seemned. Nendest seemnetest võib saada taimi, kuid need arenevad aeglasemalt.
Võttes kokku eelpool nimetatut, võib teha järelduse, - ärge visake minema tähtaja ületanud seemneid, vaid kontrollige nende idanevust. Asetage alustassile 10-50 seemet, olenevalt suurusest, ning asetage nad mõnekihilise  niisutatud tualettpaberi kihtide vahele. Pange alustass kilekotti ja sulgege see. Paber peab olema niiske, kuid liigne vesi kallake ära. Lugege seemnepakendil olevat informatsiooni tähelepanelikult, kui see pole aga täiuslik, võtke aiandusraamat ja lehitsege seda. Kui teie seemned lebavad niiskes keskkonnas 20 päeva ilma elumärkideta, ning neile ilmub hallitus, on nad juba läinud. Alles siis tuleb nad ära visata.

Eng.: Flowering Pear, Callery pear. Sven.: Callery päron, Kinesiskt päron.