Teie ostukorv on tühi.
Naistenõges "Citriodora"
Naistenõges "Sidrun" - Cataria vulgaris = Nepeta cataria L. var. citriodora.
Mitmeaastane külmakindel taim sidruni lõhnaga. Taime kõrgus 40-120 cm. Õitseb juunis-augustis. Ürti korjatakse juunis-augustis. Hea ravimtaim ja maitseaine salati ja tee jaoks.
Mitmeaastane külmakindel taim sidruni lõhnaga. Taime kõrgus 40-120 cm. Õitseb juunis-augustis. Ürti korjatakse juunis-augustis. Hea ravimtaim ja maitseaine salati ja tee jaoks.
* Raviotstarbel kasutatakse kogu taime (õis, vars, leht), mida tuleb korjata juunist-augustini. Tõmmist kasutatakse söögiisu suurendamiseks, kehvveresuse korral, seedehäirete korral,rahutu une puhul. Välispidiselt mähistena paisetele ja paistetustele. Külvatakse mai keskel 1-2 cm sügavusele.
Taime keemiline koostis ei ole lõplikult kindlaks tehtud. Kuid on teada, et taim sisaldab mitmeid eetrlikke õlisid. Eeterlikke õlisid kasutatakse parfürmeeria tööstuses.
2 teelusikatäit kuiva droogi 1 klaasi keeva vee kohta, hoida 40-50 minutit kinnikaetult. Juuakse pool klaasi 3-4 korda päevas 20 min. enne sööki stenokardia, peavalu ja mao puhituse korral. Seda taime nimetatakse veel kassi piparmündiks kuna tema terav lõhn meelitab ligi kasse nii nagu palderjangi. Külmadel talvedel võib hävida kuid taastub kergesti kuna annab suure hulga taimi isekülvanud seemnetest.
Kasvuala: hästi kasvab soojas päikesepaistelise kohas. Väetatakse mineraalväetistega juulis, peale esimest õitsemist lõigatakse taim poole peale tagasi ta hakkab uuesti õitsema ja taim muutub kompaktsemaks.
Paljundamine: puhma jagamise teel mais. Võib paljundada ka seemnetega. Külvatakse ette aprillis istikuteks või mais avamaale. Istikutest ettekasvatamisel hakkavad taimed õitsema juba samal aastal. Taim kasvatatakse ette 14-20 päeva +18+20°C juures. Külvist õitsemiseni kulub 12-16 nädalat.
Kasutusala: suurepärased taimed lillepeenardes ja ääretaimedena. Meelitab aeda ligi kasulikke putukaid. Kõik taime osad on aromaatsed. Sobib kasvatamiseks pottides ja teistes nõudes. Sobib katuste haljastuseks.
Kuidas teda kasvatada?
Naistenõges paigutatakse eraldi kasvukohale. Peamine, et kasvukoht oleks vaba mitmeaastastes juurumbrohtudest ja seal poleks seisvat vett.
Sügisel peale saagi koristus kobestatakse kergelt mulda, 2 nädala pärast kaevatakse muld ringi labidalehe sügavuselt 18-25 cm, eemaldatakse hoolikalt umbrohud ja püsiumbrohtude juured, vaestele muldadele antakse kaevamisel juurde 3-4 kg kõdusõnnikut või komposti ning 60-70 g kompleksväetist 1m2-le. Kevadel peenestatakse muld, rehitsetakse, et poleks mullakamakaid. Rasketel muldadel tehakse peenrad eelnevalt valmis. Naistenõgese seemned külvatakse kevadel või sügisel. Kevadel kui muld on soojenenud +12°C-ni 10 cm sügavusel, tehakse peenrale vaod (0,5-1 cm sügavused) vahedega 45-60 cm üksteisest. Vakku külvatakse seemned mitme kaupa 20-30 cm vahedega või reaskülvis ning hiljem harvendatakse.
Külvinorm 0,6-0,8 g/m2-le. Et saada ühtlasemaid tõusmeid lisatakse eelnevalt seemnetele liiva, turbapuru või sõelutud kõdumulda 1:5. Sügisese külvi puhul külvatakse seemned varem valmis tehtud vagudesse peale külmade saabumist oktoobri lõpus-novembri alguses. Seemned kaetakse eelnevalt ettevalmistatud külmumata mullaga või liivaga.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Naistenõges".
Naistenõges. Pharm.: herba catariae, herba nepetae. Bot. syn.: Cataria vulgaris Moench.
* Raviks kasutatakse naistenõgese ürti.
Maapealses osas leidub eeterlikku õli.
Rahvameditsiinis tarvitatakse naistenõgese tõmmist kurnatuse, kehvveresuse korral, isu parandamiseks, kõhukinnisuse, kroonilise gastriidi, kõhupuhituse, peavalu, rahutu une, sapi- ja maokoolikute puhul ja ussnugiliste vastu. Välispidiselt kasutatakse tõmmist väiksemate haavade loputamiseks, kompressina paisete ja mädanike korral.
* 2 spl kuiva ürti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta 40-50 minutit suletud nõus tõmmata, kurnata. Võtta sisse ½ klaasi 3-4 korda päevas 20 minutit enne sööki stenokardia, peavalu ja mao spasmide korral.
* Ürdilillekalja.
Kvassi ürtidega saab valmistada kahel viisil. Esimene on ürtide lisamine tavalisele kuivikukaljale või virde keetmise etapis. Seda tehakse siis, kui nad hakkavad maitsestama juurtega kalja: Acorus calamus, Inula helenium, Angelica archangelica jne.
Või lisatakse kaljale kääritamise etapis ürte: tavaliselt piparmünt, meliss, kassinaer ja paljud teised teie valitud aromaatsed ürdid.
* Põhiline kuivikukalja.
Kuivikukalja on tavaliselt kõigi teiste kaljade – piparmündi, sidruni, köömne jne – aluseks. Valmis virde pannakse värsked ürdid, riivsaia keevasse vette pannes lisatakse kuivad ürdid, seemned ja juured.
Valmistamine: vala kreekeritele keev vesi, lase seista päev ja kurna. Lisa suhkur ja pärm. Kui vaht tõuseb üles, vala sete ettevaatlikult ära, kurna uuesti, vala pudelitesse ja sule tihedalt ning aseta jääle.
Koostis: mustad kreekerid - 1 kg, keev vesi - 18 l, suhkur - 800 g, eluspärm - 50 g.
* Teine meetod on valmistada kalja ainult valitud taimest.
4,5 liitri kvassi kohta peate koguma vähemalt 2 liitrit lilli või ürte. 4,5 liitrit, mitte 5, on tingitud sellest, et kalja on mugavam valmistada 5-liitristes pudelites. Pudelis kääritamiseks peate jätma vaba ruumi.
Vala toorained keeva veega, lase täielikult jahtuda, kurna ja pigista. Iga liitri kurnatud infusiooni kohta lisage 5 spl. suhkru. Käärimise alustamiseks võid kasutada elusa pagaripärmiga pintseldatud musta leivatükki või, mis on maitsvam, kuid võtab kauem aega, pesemata rosinaid või viinamarju.
Käärimise ajal asetage pudel lapiga seotud või lõdvalt keeratuna (ainult pool pööret, et kaas alla ei kukuks) kõige soojemasse kohta. Kui pinnale ilmuvad arvukad mullid, viige kalja 2-3 päevaks jahedasse kohta (välitingimustes on see jõe madal vesi, maal - kaev). Pärast seda muutub kalja maitsvaks ja säriseb nagu gaseeritud jook.
