Teie ostukorv on tühi.
Kollane kuldkannus
Corydalis lutea
Kollane kuldkannus (kollane lõokannus) - Corydalis lutea on levinud Lääne Euroopas, kus on kultuuristatud 1597 aastal.
Taim moodustab kerakujulise põõsakese kõrgusega kuni 30 cm. Õitseb maist- oktoobrini. Õied eredad, puhaskollased, lõhnatud. Eelistab avatud, päikeselist kasvukohta. Väga vähenõudlik, ei vaja mingit keerulist agrotehnikat, on hea meetaim.
Seemneid pakis 12 tk.
* Kauaoodatud kevadised päevad mõõduvad ruttu.
Esmaõitsejad kiirustavad meid rõõmustama. Hommikul näed alles ilmunud lehti, veidi hiljem juba õiepungi ja teisel päeval avanevad õrnad õied. Kevadise õitepeo esindajaks on ka lõokannus. Kahjuks on see taim peaaegu tundmatu paljude aiapidajate seas, kuigi sellel suurepärasel taimel on ligi 300 erinevat liiki. Lõokannuselised kuuluvad perekond punandiliste hulka, mis ühendab mitmeaastasi mugul- ja juurerisoomidega taimeliike, mis kasvavad põhiliselt Põhja -Ameerikas ja Aasias.
Nimetus „Lõokannus“ on tekkinud arvatavasti tema õie kujust, mille läbimõõt on kuni 2 cm. Sisemised kroonlehed on teist värvi kui välimised ja moodustavad justkui silma mis meelitab ligi putukaid ja lisaks katavad tolmukaid ja emakat kui sajab vihma. Vanema taime õievarrel on korraga kuni 30 õit, mis moodustab koheva õisiku, mis on dekoratiivne 5-8 päeva. Lõokannuse varrel on 2-3 ažuurset rohelist (vahel sinise või hallika varjundiga) lehte.
Mugulaga lõokannused õitsevad aprillis, risoomiga kevade lõpupoole suve alguses. Lõokannuse kiire areng kevadel on seletatav sellega, et taim hakkab koguma toitaineid kohe peale õitsemist oma mugulasse või risoomi. Moodustab juba sügisel suure kasvupunga, mis märtsis tuleb mullapinnale. Külma eest kaitseb väljaarenemata punga tihe soomuseline leht. Kevadel see leht eemaldub ja taim alustab kiiresti kasvu. Paari päevaga kasvab ta 15-20 cm kõrguseks ja hakkab õitsema.
Õitsemise ajal on lõokannus imepärane. Nädal peale õitsemise algust moodustuvad alumistest õitest rohelised viljad-kuprad. Tuleb jälgida kuparde valmimist kuna muidu nad lõhkevad juba peale väikest puudutust ja seemned lendavad laiali. Neid kannavad laiali ka sipelgad. Lõokannus on kaunis koos püsikutega: igihaljas ibeeris (Iberis sempervirens), kaukaasia lumeroos (Helleborus caucasicus), kevadadoonis (Adonis vernalis).
Taim moodustab kerakujulise põõsakese kõrgusega kuni 30 cm. Õitseb maist- oktoobrini. Õied eredad, puhaskollased, lõhnatud. Eelistab avatud, päikeselist kasvukohta. Väga vähenõudlik, ei vaja mingit keerulist agrotehnikat, on hea meetaim.
Seemneid pakis 12 tk.
* Kauaoodatud kevadised päevad mõõduvad ruttu.
Esmaõitsejad kiirustavad meid rõõmustama. Hommikul näed alles ilmunud lehti, veidi hiljem juba õiepungi ja teisel päeval avanevad õrnad õied. Kevadise õitepeo esindajaks on ka lõokannus. Kahjuks on see taim peaaegu tundmatu paljude aiapidajate seas, kuigi sellel suurepärasel taimel on ligi 300 erinevat liiki. Lõokannuselised kuuluvad perekond punandiliste hulka, mis ühendab mitmeaastasi mugul- ja juurerisoomidega taimeliike, mis kasvavad põhiliselt Põhja -Ameerikas ja Aasias.
Nimetus „Lõokannus“ on tekkinud arvatavasti tema õie kujust, mille läbimõõt on kuni 2 cm. Sisemised kroonlehed on teist värvi kui välimised ja moodustavad justkui silma mis meelitab ligi putukaid ja lisaks katavad tolmukaid ja emakat kui sajab vihma. Vanema taime õievarrel on korraga kuni 30 õit, mis moodustab koheva õisiku, mis on dekoratiivne 5-8 päeva. Lõokannuse varrel on 2-3 ažuurset rohelist (vahel sinise või hallika varjundiga) lehte.
Mugulaga lõokannused õitsevad aprillis, risoomiga kevade lõpupoole suve alguses. Lõokannuse kiire areng kevadel on seletatav sellega, et taim hakkab koguma toitaineid kohe peale õitsemist oma mugulasse või risoomi. Moodustab juba sügisel suure kasvupunga, mis märtsis tuleb mullapinnale. Külma eest kaitseb väljaarenemata punga tihe soomuseline leht. Kevadel see leht eemaldub ja taim alustab kiiresti kasvu. Paari päevaga kasvab ta 15-20 cm kõrguseks ja hakkab õitsema.
Õitsemise ajal on lõokannus imepärane. Nädal peale õitsemise algust moodustuvad alumistest õitest rohelised viljad-kuprad. Tuleb jälgida kuparde valmimist kuna muidu nad lõhkevad juba peale väikest puudutust ja seemned lendavad laiali. Neid kannavad laiali ka sipelgad. Lõokannus on kaunis koos püsikutega: igihaljas ibeeris (Iberis sempervirens), kaukaasia lumeroos (Helleborus caucasicus), kevadadoonis (Adonis vernalis).
Eng.: Yellow Corydalis. Suom.: Keltakiurunkannus. Sven.: Gul nunneört. Bot.syn.: Pseudofumaria lutea (L.) Borkh.
