Teie ostukorv on tühi.
Dauuria kilplehik Menispermum dauricum
Menispermum dauricum
Dauuria kilplehik, Menispermum dauricum.
Laialt levinud Ida-Siberis, Kaug-Idas, Hiinas ja Jaapanis. Väänlev poolpõõsas kõrgusega 5 ja enam meetrit. Võrsed rohelised, kollakas-rohelised ja punakad, paljad, et väänduks ülespoole, selleks panna toed. Lehed rohkem või vähem kilpjad, aimatavalt 3-5 teravatipulise labaga 20x19 cm, pealtpoolt rohelised, läikivad, altpoolt sinkjashallid või valkjasrohelised, tugevalt esile tükkivate leheroodega. Kõitraod kuni 24 cm pikad, rohelised või punakad. Sügisel lehed värvuvad sidrunkollaseks. Noored võrsed ja alles avanevad lehed on erkpunased. Õied valkjasrohelised, eraldi, väikesed, peenikestel õieraagudel, mis on kogutud pöörisõisikusse. Õitseb umbes 20-25 päeva. Viljad – mahlakad, mustad, mürgised luuviljalised, diameetriga kuni 1 cm, lühikestes kobarates. Seemned suured poolkuu kujulised. Kasvatatakse kultuurina aastast 1852.
Asukoht: päikeseline või kerge vari. Põhjapoolsel seinal, kehva mulla puhul on ta parem istutada poolvarju. Taimed edenevad hästi kergelt viljakatel, kohevatel saviliivadel. Niiskel koheval pinnasel kilplehik võib moodustada tihedaid padrikuid.
Hooldus: Istutatakse kilplehik alalisele kohale kevadel mai lõpul või sügise alguses, kui õhk on muutunud niiskemaks ja jahedamaks. Taimed istutatakse üksteise kõrvale vahedega 15-20 cm. Koheselt pannakse ka toed paika, millede ümber taimed saavad väänduda, kuna taimed kasvavad kiiresti. Istutada võib ka grupiti või ühekaupa. Kasvu edenedes tuleb eemaldada liigsed võrsed. Hilissügisel lõigatakse rohtsed varred ära. Vastupidav kahjurite ja haiguste suhtes. Kasvuperioodil kastetakse rohkelt ja kuni augustini väetatakse iganädalaselt. Talvituvad ainult varre puitunud osad, ülejäänud osad võtab külm ära. Talvekatet kilplehik ei vaja.
Paljundamine: juure jagamisega, pistikutega, võrsetega ja seemnetega. Külvatakse sügisel talve alla. Istutuskastid asetatakse poolvarju. Külvid vajavad ühtlase niiskusega pinnast. Kevadisel külvil on vajalik seemnete stratifikatsioon umbes 2-3 kuud. Pistikud võetakse enne õitsemist sõlmekohalt ja istutatakse mulda. Tavaliselt juurduvad umbes pooled istutatud pistikutest, sügiseks kasvavad nad kuni 40 cm kõrguseks. Järgmisel kevadel istutatakse taimed alalisele kasvukohale.
Kasutamine: seinte, lehtlate ja võrestike haljastamiseks. Erakordselt värvikad kilplehiku varsi põimitakse puude ja põõsaste ümber. Võttes arvesse viljade mürgisust, soovitav kasutada istutamisel ainult isastaimi !
Laialt levinud Ida-Siberis, Kaug-Idas, Hiinas ja Jaapanis. Väänlev poolpõõsas kõrgusega 5 ja enam meetrit. Võrsed rohelised, kollakas-rohelised ja punakad, paljad, et väänduks ülespoole, selleks panna toed. Lehed rohkem või vähem kilpjad, aimatavalt 3-5 teravatipulise labaga 20x19 cm, pealtpoolt rohelised, läikivad, altpoolt sinkjashallid või valkjasrohelised, tugevalt esile tükkivate leheroodega. Kõitraod kuni 24 cm pikad, rohelised või punakad. Sügisel lehed värvuvad sidrunkollaseks. Noored võrsed ja alles avanevad lehed on erkpunased. Õied valkjasrohelised, eraldi, väikesed, peenikestel õieraagudel, mis on kogutud pöörisõisikusse. Õitseb umbes 20-25 päeva. Viljad – mahlakad, mustad, mürgised luuviljalised, diameetriga kuni 1 cm, lühikestes kobarates. Seemned suured poolkuu kujulised. Kasvatatakse kultuurina aastast 1852.
Asukoht: päikeseline või kerge vari. Põhjapoolsel seinal, kehva mulla puhul on ta parem istutada poolvarju. Taimed edenevad hästi kergelt viljakatel, kohevatel saviliivadel. Niiskel koheval pinnasel kilplehik võib moodustada tihedaid padrikuid.
Hooldus: Istutatakse kilplehik alalisele kohale kevadel mai lõpul või sügise alguses, kui õhk on muutunud niiskemaks ja jahedamaks. Taimed istutatakse üksteise kõrvale vahedega 15-20 cm. Koheselt pannakse ka toed paika, millede ümber taimed saavad väänduda, kuna taimed kasvavad kiiresti. Istutada võib ka grupiti või ühekaupa. Kasvu edenedes tuleb eemaldada liigsed võrsed. Hilissügisel lõigatakse rohtsed varred ära. Vastupidav kahjurite ja haiguste suhtes. Kasvuperioodil kastetakse rohkelt ja kuni augustini väetatakse iganädalaselt. Talvituvad ainult varre puitunud osad, ülejäänud osad võtab külm ära. Talvekatet kilplehik ei vaja.
Paljundamine: juure jagamisega, pistikutega, võrsetega ja seemnetega. Külvatakse sügisel talve alla. Istutuskastid asetatakse poolvarju. Külvid vajavad ühtlase niiskusega pinnast. Kevadisel külvil on vajalik seemnete stratifikatsioon umbes 2-3 kuud. Pistikud võetakse enne õitsemist sõlmekohalt ja istutatakse mulda. Tavaliselt juurduvad umbes pooled istutatud pistikutest, sügiseks kasvavad nad kuni 40 cm kõrguseks. Järgmisel kevadel istutatakse taimed alalisele kasvukohale.
Kasutamine: seinte, lehtlate ja võrestike haljastamiseks. Erakordselt värvikad kilplehiku varsi põimitakse puude ja põõsaste ümber. Võttes arvesse viljade mürgisust, soovitav kasutada istutamisel ainult isastaimi !
Bot.syn.: Menispermum davuricum.
