Spiraea douglasii
Levinud Põhja-Ameerika lääneosas. Püstine kuni 1,5 m kõrgune põõsas punakas - pruunide karvaste võrsetega. Lehed piklik-lantsetjad, 3-10 cm pikkused, alt hallikaskarvased, kuni keskpaigani terveservalised, ülemises osas ebaühtlaselt saagja servaga. Õied tumeroosad, tihedas kitsas-püramiidjas tipmises õisikus. Õitseb keskmiselt 45 päeva – juulist septembrini. Viljad valmivad septembri lõpus, õitsema ja viljuma hakkab Douglase enelas 3-4 aasta vanusena.
Paljundatakse nii seemnete kui pistikutega. Seemned külvatakse aprillis avamaale või kasvuhoonesse. Juuni alguses ilmuvad tõusmed. Kaunis ereroosade õitega ja hõbedaste lehtedega põõsas on aiakujunduses suure väärtusega. Eriti efektne on ta rühmana haljasalal, lagendikel ja pargiteede ääres.
Tänu juurevõrsete moodustamisele saab teda soovitada kallakutele. Kultuuris alates 1827. aastast. 30-aastaselt kõrgus kuni 2,1 m, läbimõõt 185 cm. Kasvuaeg aprillist oktoobrini. Kasvukiirus keskmine. Viljad valmivad septembris. Talvekindlus keskmine. Seemnete idanevus madal, umbes 40%. Kevadiste ja suviste pistikute juurdumine 100 %.

 

Eng.: Hardhack steeplebush, Douglas spiraea, rose spiraea. Suom.: Punapajuangervo. Sven.: Douglasspirea.