Teie ostukorv on tühi.
Ebaküpress "Baron" Chamaecyparis pisifera
Chamaecyparis pisifera
Kuni 1 m kõrgune põõsas. 1 m läbimõõduga kooniline või äraspidimunajas võra. Valguslembene. Eelistab viljakat ja niisket mulda. Pakis seemneid 0,1 g.
Kirjeldus: levinud Jaapani mägedes kuni 500 meetri kõrgusel. Eelistab niisket mulda kuid ei talu lupja. Puu on kuni 30 meetri kõrgune. Kroon on koonusekujuline, oksad asetunud horisontaalselt. Koor on punakas-pruun, sile, peeneta valgete triipudega. Okkad pealtpoolt tumerohelised, altpoolt valgete triipudega. Käbid on lühikesel raol, valmivad esimesel aastal, kollakas-pruunid. Valgustarmastav. Lääne-Euroopasse toodi 1861 aastal, Krimmi-1859 aastal. Esimestel aastatel kasvab aeglaselt, vananedes kasv kiireneb. Kultuurtaimena vajab viljakat mulda ja perioodilist kastmist. Halvasti talub kuiva õhku ning reageerib hästi piserdamisele. Ei talu suitsu ja lubjarikast pinnast. Paljuneb seemnetega mida enne kevadist külvi leotatakse vees 12 tundi, pistikutega ja pookimisega. Kasvatatakse üksiktaimena ja grupina. Omab palju kultuurliike mis kasvavad Eestis hästi. Vormide rohkus ja suur külmakindlus võimaldavad laialdaselt kasutada aed-parkide rajamiseks parasniisketel ja jahedatel aladel, aga kuivataluvaid vorme-kuivades piirkondades.Tänu dekoratiivsetele vormidele on kasutusala laialdane.
Istutus: parem on istutada poolvarju, aga kollaste lehtedega vormid -ainult päikese kätte. Ei tohi istutada lohkudesse kuhu koguneb külm õhk ja vesi. Vahekaugus taimedel 1-2,5 harva 4 meetrit. Juurekael jäetakse maapinnaga tasaselt.
Muld: toiteaineterikas, kõdu, lehemuld, turvas ja liiv (3:2:1:2). Eelistab niisket mulda, ei talu lupja, ei talu rasket savimulda. Drenaaþ tehakse kiviklibust ja liivast 20 cm paksune. Istutussügavus 70 cm, harvem kuni 1 meeter. Heki rajamise korral 0,6-1 meetri sügavusele, istutuskraav täidetakse drenaaþi ja mullaga poole võrra. Istutusauku lisatakse täisväetist ja 5-6 kg turbakomposti ning see segatakse mullaga.
Hooldus: kevadel antakse "Kemira" väetist puu ümber ringi kujuliselt 100-150 g/m2-le, segatakse see mulda ja kastetakse. Taim on tundlik niiskuse puuduse suhtes nii õhus kui mullas. Soovitatakse 1 kord nädalas piserdada.
Kastmine: 8-10 liitrit vett igale taimele, kuiva ajaga kastetakse kaks korda rohkem. Suvised kõrged temperatuurid avaldavad taimele negatiivset mõju, eriti noortele (neid varjutatakse ja piserdatakse. Niiskuse puudusel võib kasv pidurduda, taim pole talveks valmis ja võib külmuda. Kobestada ja rohida madalalt (15-20 cm) peale kastmist. Multðida turbaga (5-7cm). Siis on vaja harvem kasta. Kevadel eemaldage kindlasti kuivanud oksad. Vajadusel kujundage võra. Allub kergesti kujundamisele. Lõigatakse varakevadel. Teistest vastupidavam on ümaraviljaline küpress. Teisi võik katta kuni 10 cm paksuse turba ja lumekihiga ning hoida kaetult aprilli keskpaigani. Tõelist ohtu kujutavad endast talvised pikad sulaperioodid mis vahelduvad külmaga. Need põhjustavad koore lõhenemist. Kevadel tuleb lõhed katta pookevahaga ja lahtine koor eemaldada.
Haigused ja kahjurid: nakatuvad võrklesta ja kilptäisse. Sagedane haigus on kooremädanik, mis on seotud seisva veega mullas. Haigestumisel tuleb taim ümber istutada sobivamasse kasvukohta lõigates sealjuures juured tagasi terve koeni. Raskesti haigestunud taimed hävitatakse.
Paljundamine: seemnetega, pistikutega, võsunditega. Stratifitseerimine suurendab seemnete idanemist. Dekoratiivseid vorme paljundatakse pistikutega. Noortest külgharudest lõigatakse tipmised ladvaosad, eemaldatakse altpoolt soomus ja istutatakse lillepotti kergesse substraati. Kilekoti abil saab luua sooja ja niiske kasvukeskkonna, mis soodustab juurte arengut. Noori taimi võib saada ka võsunditega. Selleks painutatakse ettevaatlikult alumised oksad mullapinnale ning tehakse sisselõiked seal kohal kuhu peaksid tekkima juured, et lõige oleks avatud asetatakse sellesse kivike ning fikseeritakse see koht süvendis traadist aasaga. Ladva ülemine osa seotakse puu külge. Kui tekivad juured võib võrsed lahti lõigata ning eemaldada emataimest ning viia kasvukohale.
Kasvuala: küpressi vormid on nii kaunid et kaunistavad igat aeda. Neid soovitatakse istutada üksikuna või gruppides 2-3 kaupa.
Kaaslased: kenad on koos tsuugaga ja ebatsuugaga, võivad kasvada foonina püsililledele ja roosidele. Kenad on erinevate küpresside vormid koos.
Kirjeldus: levinud Jaapani mägedes kuni 500 meetri kõrgusel. Eelistab niisket mulda kuid ei talu lupja. Puu on kuni 30 meetri kõrgune. Kroon on koonusekujuline, oksad asetunud horisontaalselt. Koor on punakas-pruun, sile, peeneta valgete triipudega. Okkad pealtpoolt tumerohelised, altpoolt valgete triipudega. Käbid on lühikesel raol, valmivad esimesel aastal, kollakas-pruunid. Valgustarmastav. Lääne-Euroopasse toodi 1861 aastal, Krimmi-1859 aastal. Esimestel aastatel kasvab aeglaselt, vananedes kasv kiireneb. Kultuurtaimena vajab viljakat mulda ja perioodilist kastmist. Halvasti talub kuiva õhku ning reageerib hästi piserdamisele. Ei talu suitsu ja lubjarikast pinnast. Paljuneb seemnetega mida enne kevadist külvi leotatakse vees 12 tundi, pistikutega ja pookimisega. Kasvatatakse üksiktaimena ja grupina. Omab palju kultuurliike mis kasvavad Eestis hästi. Vormide rohkus ja suur külmakindlus võimaldavad laialdaselt kasutada aed-parkide rajamiseks parasniisketel ja jahedatel aladel, aga kuivataluvaid vorme-kuivades piirkondades.Tänu dekoratiivsetele vormidele on kasutusala laialdane.
Istutus: parem on istutada poolvarju, aga kollaste lehtedega vormid -ainult päikese kätte. Ei tohi istutada lohkudesse kuhu koguneb külm õhk ja vesi. Vahekaugus taimedel 1-2,5 harva 4 meetrit. Juurekael jäetakse maapinnaga tasaselt.
Muld: toiteaineterikas, kõdu, lehemuld, turvas ja liiv (3:2:1:2). Eelistab niisket mulda, ei talu lupja, ei talu rasket savimulda. Drenaaþ tehakse kiviklibust ja liivast 20 cm paksune. Istutussügavus 70 cm, harvem kuni 1 meeter. Heki rajamise korral 0,6-1 meetri sügavusele, istutuskraav täidetakse drenaaþi ja mullaga poole võrra. Istutusauku lisatakse täisväetist ja 5-6 kg turbakomposti ning see segatakse mullaga.
Hooldus: kevadel antakse "Kemira" väetist puu ümber ringi kujuliselt 100-150 g/m2-le, segatakse see mulda ja kastetakse. Taim on tundlik niiskuse puuduse suhtes nii õhus kui mullas. Soovitatakse 1 kord nädalas piserdada.
Kastmine: 8-10 liitrit vett igale taimele, kuiva ajaga kastetakse kaks korda rohkem. Suvised kõrged temperatuurid avaldavad taimele negatiivset mõju, eriti noortele (neid varjutatakse ja piserdatakse. Niiskuse puudusel võib kasv pidurduda, taim pole talveks valmis ja võib külmuda. Kobestada ja rohida madalalt (15-20 cm) peale kastmist. Multðida turbaga (5-7cm). Siis on vaja harvem kasta. Kevadel eemaldage kindlasti kuivanud oksad. Vajadusel kujundage võra. Allub kergesti kujundamisele. Lõigatakse varakevadel. Teistest vastupidavam on ümaraviljaline küpress. Teisi võik katta kuni 10 cm paksuse turba ja lumekihiga ning hoida kaetult aprilli keskpaigani. Tõelist ohtu kujutavad endast talvised pikad sulaperioodid mis vahelduvad külmaga. Need põhjustavad koore lõhenemist. Kevadel tuleb lõhed katta pookevahaga ja lahtine koor eemaldada.
Haigused ja kahjurid: nakatuvad võrklesta ja kilptäisse. Sagedane haigus on kooremädanik, mis on seotud seisva veega mullas. Haigestumisel tuleb taim ümber istutada sobivamasse kasvukohta lõigates sealjuures juured tagasi terve koeni. Raskesti haigestunud taimed hävitatakse.
Paljundamine: seemnetega, pistikutega, võsunditega. Stratifitseerimine suurendab seemnete idanemist. Dekoratiivseid vorme paljundatakse pistikutega. Noortest külgharudest lõigatakse tipmised ladvaosad, eemaldatakse altpoolt soomus ja istutatakse lillepotti kergesse substraati. Kilekoti abil saab luua sooja ja niiske kasvukeskkonna, mis soodustab juurte arengut. Noori taimi võib saada ka võsunditega. Selleks painutatakse ettevaatlikult alumised oksad mullapinnale ning tehakse sisselõiked seal kohal kuhu peaksid tekkima juured, et lõige oleks avatud asetatakse sellesse kivike ning fikseeritakse see koht süvendis traadist aasaga. Ladva ülemine osa seotakse puu külge. Kui tekivad juured võib võrsed lahti lõigata ning eemaldada emataimest ning viia kasvukohale.
Kasvuala: küpressi vormid on nii kaunid et kaunistavad igat aeda. Neid soovitatakse istutada üksikuna või gruppides 2-3 kaupa.
Kaaslased: kenad on koos tsuugaga ja ebatsuugaga, võivad kasvada foonina püsililledele ja roosidele. Kenad on erinevate küpresside vormid koos.
Eng.: Sawara Cypres. Suom.: Hernesypressi. Sven.: Dvärgtrådcypress.
