Külv: külvatakse avamaale peale seda, kui on möödunud kevadiste öökülmade oht, muld aga on külvisügavuselt soojenenud +15*C-ni (Eestis 20-25 juuni). 50-60 päeva enne külvi vajavad seemned stratifikatsiooni: seemned külvatakse mulla pinnale, niisutatakse pihustist, kaetakse klaasiga ja pannakse külmkappi (temperatuur +5...7*C). Peale stratifikatsiooni kuivatatakse seemned ettevaatlikult, ja külvatakse hästi ettevalmistatud ja väetatud kohale: istutusala pealispind tihendatakse, sinna puistatakse seemned (kolme kuni viie kaupa auku), seemnete peale raputatakse (multðitakse) turba ja okaspuu saepuru segu (1:2). Multðikihi paksus peab olema alla 1cm. Külve tuleb kindlasti regulaarselt piserdada, ja mitte lubades substraadil ka liigniiskuda. Esimesed tõusmed ilmuvad 10-14 päeva pärast. Peale tõusmete ilmumist harvendatakse taimed, jättes auku alles vaid ühe, kõige tugevama ja tervema seemiku. Noori taimi tuleb päikese eest varjutada.
Hooldus: elupuu on valgust armastav taim. Eelistab avatud, päikeselist kasvukohta, kuid võib taluda ka kerget poolvarju. Mulla suhtes vähenõudlik, kasvab hästi hea drenaaþiga, viljakal, liivsavi- või saviliivmullal. Palavate ja kuivade ilmade korral vajab rikkalikku kastmist. Esimeseks kaheks talveks soovitatakse multðida turba või saepuruga 6-8 cm paksuselt. Täiskasvanud taimed on külmakindlad ja talvekaitset enam ei vaja. Taim on dekoratiivne igal aastaajal, sobib hästi kokku küpressiga, lehisega ja kuusega.
Kirjeldus: 5 liiki mis on levinud Põhja-Ameerikas ja Ida-Aasias. Need on igihaljad puud ja põõsad tiheda krooniga mis moodustuvad ühes tasapinnas tihedaid võrasid, tüvi kaetud soomustega.
Paljundatakse seemnetega ja vegetatiivselt. Seemned valmivad sügisel õitsemise aastal. Kevadise külvi puhul stratifitseeritakse seemned ühe kuu jooksul või leotatakse 12 tundi vees või hoitakse niiskes liivas kuni idanemiseni. Elupuu vorme paljundatakse ainult vegetatiivselt - puitunud ja rohtsete pistikutega kuna seemnetega paljundamisel aiavormide saamise võimalus on väike. Rohelised pistikud võetakse kannaga noorelt hästi arenenud taimelt. Elupuu talub hästi ümberistutamist, eriti kevadel. Taluvad hästi pügamist. Vastupidavus gaasidele võimaldab neid kasutada linnades ja tööstusobjektide haljastuses. Haljastuses kasutatakse üksikult kui ka grupina istutamist alleede ja hekkide saamiseks. Hargnemistihedus ja rohelus on erinev meie tavapuudest ja tihti vaadatakse neid taimi võõristavalt. Kõige rohkem kasutatakse aedade ja parkide haljastuses kahte elupuu liiki. Eestis ja teistes põhjapoolsetes piirkondades on vastupidav kultuurtaimena ainult Harilik elupuu (Thuja occidentalis L.)
Loe rohkem: Igihaljad kaunitarid.
Eng.: White Cedar Candy Stripe. Suom.: Kanadantuija. Sven.: Livsträd, vanlig tuja.