Õlipuu Euroopa (harilik õlipuu) Olea europaea
Oliivipuu.
Igihaljas taim kõrgusega kuni 2,0 m.
Päritolu: Hariliku õlipuu kodumaaks peetakse troopilist- ja Kesk-Aasiat, erinevaid Aafrika piirkondi, samuti Kreekat. Hariliku õlipuu bioloogiliseks eripäraks on ülipikk eluiga. Inimestele on ta tuntud juba üle 4000 aasta. On olemas tõendeid selle kohta, et õlipuid kasvatati Krimmis juba 13.sajandil. Praegugi võib leida puid, mille vanus võib olla rohkem kui 500 aastat. Gruusias, Gagras, kasvavad metsikud õlipuud on elavaks tõestuseks selle kohta, et see kultuur oli seal iidsel ajal laialt levinud. Harilik õlipuu on igihaljas puu, kasvades looduses kuni 50 m kõrguseks. Rohelises aias on harilik õlipuu oma hallikate lehtedega väga atraktiivne. Õlipuud lõigatakse vormi hoidmiseks tagasi, sageli peaaegu kännuni maha. Õied on väikesed, aromaatsed, valged kreemika varjundiga. Puudel võib olla kahte liiki õisi - mõlemasugulised tolmukate ja emakaga ning ühesugulised ainult tolmukatega isasõied. Kahe või enama puu kooskasvamisel toimub risttolmlemine, mis toob kaasa saagi suurenemise. Kuid viljade kvaliteetsust ja rohkust saab tagada vaid heast sordist tolmeldaja. Hariliku õlipuu vili on roheline luuvili (nimetatakse oliiviks), mille värvus täielikul küpsemisel võib varieeruda tumerohelisest mustani. Vilja kuju võib olla ümmargusest ovaalseni. Alates tolmlemisest kuni viljade valmimiseni ja nende iseloomuliku värvuse ja kuju saavutamiseni kulub 90-100 päeva. Viljade täielikuks küpsemiseks vajab õlipuu pikaajalist sooja perioodi, seetõttu on vajalik hoida puukesi kasvumajas kuni kuumade päevade ja soojade ööde saabumiseni, mil saab nad viia vabasse õhku. Õlipuud armastavad väga päikest. Kultiveerimise praktikas ei ole veel ette tulnud lehtede kõrbemist ka kõige lõõmavama päikesega. Seetõttu tuleks nad kevadel panna kõige päikeselisemasse kohta aias, kus nad ennast suurepäraselt tunnevad. Õitsemise algus on mais-juunis, kui õhutemperatuur on tõusnud üle +18 soojakraadi. Õlipuud on võmalik kasvatada avatud alal piirkondades, kus talvised temperatuurid ei lange alla -10 kraadi. -12...-17 kraadi juures kahjustuvad võrsed ning -20...-21 kraadi juures hukkub puu täielikult. Esimesed 4 aastat istutakse puukesed ümber igal aastal, seejärel kord kolme aasta jooksul või vahetatakse mulla pealmine kiht viljaka vastu.
Pinnas: Õlipuu kasvab kõikjal heas õhku ja vett läbilaskvas mullas, Ph kuni 8,5. Mullasegule lisatakse purustatud tellise tükikesi ja puusütt.
Kastmine: Harilik õlipuu on väga põuakindel puu. Praktika on näidanud, et ta võib üle elada pikki põuaperioode. Seda on oluline kastmise juures meeles pidada. Oliivipuid kastetakse harva, kuid ohtra veega. Järgmine kastmine toimub kui muld on kuiv.
Väetamine: Põhjapoolsetes maades viiakse oliivipuud talveks kasvuhoonesse või siseruumidesse. Detsembrist jaanuari lõpuni on puhkeaeg. Sellel perioodil neile väetist ei anta. Veebruarist alates hakatakse lisama 15 päeva jooksul korra nõrga kontsentratsiooniga väetist. Õlipuule avaldab head mõju regulaarne väetamine suurema lämmastikusisaldusega väetisega. See aitab kaasa varasemale õiepungade moodustumisele.
Kujundamine: Vegetatsiooniperioodil sirguvad õlipuud jõudsalt, eriti potis kasvades ning seetõttu on vaja neid tagasi lõigata. Pikemad võrsed lõigatakse lühemaks, jättes neile 4-5 paari lehti. Võra võib kujundada oma maitse järgi. Kellele meeldivad bonsaid, on õlipuu heaks materjaliks.
Paljundamine: Paljundada saab õlipuud nii seemnetega kui vegetatiivselt. Optimaalne temperatuur seemnete idandamiseks on +18-20 kraadi, idud tärkavad 2-3 kuu jooksul. Mingi kindla sordi ja varasema viljakandvuse saavutamiseks tuleks istikud pookida. Paljundada võib õlipuud ka pistoksa abil. Selleks sobivad nii noored aastased pistoksad kui ka puitunud, 2...4-aastased pistikud. Enne pistikute paigaldamist töödeldakse neid juurdumist soodustava vedelikuga ning asetatakse niiskesse puhtasse liiva, mis on hea drenaaþiga peenel kruusal. Pistikud torgatakse 4-5 cm sügavusele. Juurdumise ajal tuleb kasvuhoones temperatuuri hoida +18-20 kraadi juures ja õhuniiskus piisav. Juurdumine toimub 3 kuu jooksul.
Igihaljas taim kõrgusega kuni 2,0 m.
Päritolu: Hariliku õlipuu kodumaaks peetakse troopilist- ja Kesk-Aasiat, erinevaid Aafrika piirkondi, samuti Kreekat. Hariliku õlipuu bioloogiliseks eripäraks on ülipikk eluiga. Inimestele on ta tuntud juba üle 4000 aasta. On olemas tõendeid selle kohta, et õlipuid kasvatati Krimmis juba 13.sajandil. Praegugi võib leida puid, mille vanus võib olla rohkem kui 500 aastat. Gruusias, Gagras, kasvavad metsikud õlipuud on elavaks tõestuseks selle kohta, et see kultuur oli seal iidsel ajal laialt levinud. Harilik õlipuu on igihaljas puu, kasvades looduses kuni 50 m kõrguseks. Rohelises aias on harilik õlipuu oma hallikate lehtedega väga atraktiivne. Õlipuud lõigatakse vormi hoidmiseks tagasi, sageli peaaegu kännuni maha. Õied on väikesed, aromaatsed, valged kreemika varjundiga. Puudel võib olla kahte liiki õisi - mõlemasugulised tolmukate ja emakaga ning ühesugulised ainult tolmukatega isasõied. Kahe või enama puu kooskasvamisel toimub risttolmlemine, mis toob kaasa saagi suurenemise. Kuid viljade kvaliteetsust ja rohkust saab tagada vaid heast sordist tolmeldaja. Hariliku õlipuu vili on roheline luuvili (nimetatakse oliiviks), mille värvus täielikul küpsemisel võib varieeruda tumerohelisest mustani. Vilja kuju võib olla ümmargusest ovaalseni. Alates tolmlemisest kuni viljade valmimiseni ja nende iseloomuliku värvuse ja kuju saavutamiseni kulub 90-100 päeva. Viljade täielikuks küpsemiseks vajab õlipuu pikaajalist sooja perioodi, seetõttu on vajalik hoida puukesi kasvumajas kuni kuumade päevade ja soojade ööde saabumiseni, mil saab nad viia vabasse õhku. Õlipuud armastavad väga päikest. Kultiveerimise praktikas ei ole veel ette tulnud lehtede kõrbemist ka kõige lõõmavama päikesega. Seetõttu tuleks nad kevadel panna kõige päikeselisemasse kohta aias, kus nad ennast suurepäraselt tunnevad. Õitsemise algus on mais-juunis, kui õhutemperatuur on tõusnud üle +18 soojakraadi. Õlipuud on võmalik kasvatada avatud alal piirkondades, kus talvised temperatuurid ei lange alla -10 kraadi. -12...-17 kraadi juures kahjustuvad võrsed ning -20...-21 kraadi juures hukkub puu täielikult. Esimesed 4 aastat istutakse puukesed ümber igal aastal, seejärel kord kolme aasta jooksul või vahetatakse mulla pealmine kiht viljaka vastu.
Pinnas: Õlipuu kasvab kõikjal heas õhku ja vett läbilaskvas mullas, Ph kuni 8,5. Mullasegule lisatakse purustatud tellise tükikesi ja puusütt.
Kastmine: Harilik õlipuu on väga põuakindel puu. Praktika on näidanud, et ta võib üle elada pikki põuaperioode. Seda on oluline kastmise juures meeles pidada. Oliivipuid kastetakse harva, kuid ohtra veega. Järgmine kastmine toimub kui muld on kuiv.
Väetamine: Põhjapoolsetes maades viiakse oliivipuud talveks kasvuhoonesse või siseruumidesse. Detsembrist jaanuari lõpuni on puhkeaeg. Sellel perioodil neile väetist ei anta. Veebruarist alates hakatakse lisama 15 päeva jooksul korra nõrga kontsentratsiooniga väetist. Õlipuule avaldab head mõju regulaarne väetamine suurema lämmastikusisaldusega väetisega. See aitab kaasa varasemale õiepungade moodustumisele.
Kujundamine: Vegetatsiooniperioodil sirguvad õlipuud jõudsalt, eriti potis kasvades ning seetõttu on vaja neid tagasi lõigata. Pikemad võrsed lõigatakse lühemaks, jättes neile 4-5 paari lehti. Võra võib kujundada oma maitse järgi. Kellele meeldivad bonsaid, on õlipuu heaks materjaliks.
Paljundamine: Paljundada saab õlipuud nii seemnetega kui vegetatiivselt. Optimaalne temperatuur seemnete idandamiseks on +18-20 kraadi, idud tärkavad 2-3 kuu jooksul. Mingi kindla sordi ja varasema viljakandvuse saavutamiseks tuleks istikud pookida. Paljundada võib õlipuud ka pistoksa abil. Selleks sobivad nii noored aastased pistoksad kui ka puitunud, 2...4-aastased pistikud. Enne pistikute paigaldamist töödeldakse neid juurdumist soodustava vedelikuga ning asetatakse niiskesse puhtasse liiva, mis on hea drenaaþiga peenel kruusal. Pistikud torgatakse 4-5 cm sügavusele. Juurdumise ajal tuleb kasvuhoones temperatuuri hoida +18-20 kraadi juures ja õhuniiskus piisav. Juurdumine toimub 3 kuu jooksul.
Eng.: Olive, olive oil, sweet oil. Suom.: Oliivi, Öljypuu, oliivipuu. Sven.: Oliv. Bot. syn.: Olea africana Mill., Olea gallica Mill., Olea lancifolia Moench.