Teie ostukorv on tühi.
Valge sinep + Õlirõigas (segu)
Profi pakk
Uus
Sinapis alba + Raphanus sativus L. var. oleiformis Pers
6.03€
Maksudeta: 4.95€
Maksudeta: 4.95€
"Roheline väetis": Valge sinep + Õlirõigas - haljaskultuurid, mis on end hästi õigustanud sideraattaimena.
Saagikas ja kiiresti kasvav, mida võib külvata varakevadest hilissügiseni. Tõusmetest õitsemiseni kulub 1,5 kuud, kasvab 1,5-1,8 m kõrguseks.
Õlirõigas kasvab kiiresti ja moodustab haljasmassi isegi külmal perioodil. Talub hästi ka hilist külvi.
Ühe hooaja jooksul võib saada 2-3 niidet. Õlirõigas ei seo mitte ainult hästi lämmastikku, vaid hävitab ka mitmeid haigustekitajaid ja mõjutab aktiivselt mullas tegutsevaid kahjureid (traatuss, nematood), kuna sisaldab suuremas koguses eeterlikke õlisid.
Tänu kiirele kasvule surub alla umbrohte, isegi niisuguseid nagu orashein. Tal on tugev sammasjuur, mis on võimeline rikastama ja kobestama mitte ainult mulla pealmist kihti, vaid ka sügavamal asetsevaid kihte, sellega surudes maha umbrohte ja orasheina. Parandab mulla vee- ja õhuläbilaskvust, olles hea külmataluvusega, ei lase mullal liiga sügavalt külmuda, hoides samas kinni lund.
Õlirõigast võib kasutada loomasöödaks, kuna temas on palju proteiini.
On meetaim, meelitades mesilasi ligi isegi jahedal ajal. Õlirõikal on väga paksud lehed, mis oma raskuse all tihti lamanduvad. Õitseb kollaste või valgete õitega, pärast seda moodustuvad kaunad, kus valmivad seemned.
Õlirõigast külvatakse sideraadina aprillist septembrini, kuid mida hilisem külv, seda halvem tulemus, muld saab vähem haljasväetist, kuna maapealne osa ei jõua kasvada, seepärast on parim külviaeg siiski kevad. Seemned pannakse 2-4 cm sügavusele, reavaheks jäetakse 15-30 cm. Külvata võib ka hajusalt. 5-7 päeva pärast ilmuvad tõusmed ja algab aktiivne maapealse osa kasv. Esimene niide tehakse enne õitsemist, orienteeruvalt 30 päeva peale külvi.
Seemnete valmimiseni kulub 80-90 päeva. Niidetakse 2-3 korda, peenestatakse ja kaevatakse või küntakse mulla pealmisse kihti sisse, sügiseks jäetakse peenrale multšiks. Roheline väetis laguneb ja rikastab mulda orgaaniliste ja mineraalsete ainetega, samuti vähendab nitraatide hulka mullas.
Õlirõigas on üheaastane taim, mis kasvab kasvab praktiliselt mistahes mullas ja kliimatingimustes. Kui külvata rõigast hilisematel tähtaegadel, siis tuleb maapealne osa maha niita kohe õitsemise alguses. Aga kui lähenevad esimesed öökülmad, aga taimed pole veel õitsema hakanud, siis ei maksa ülde puutuda, nad hoiavad lund kinni. Kevadel hakkab taim kiiresti laiutama, küllastades mulda kasulike ainetega.
Õlirõigas on piisavalt külmakindel taim, mis on suuteline taluma mõningaid külmakraade (kuni -5°C).
Bot. syn.: Raphanus sativus var. oleiferus Stokes.
Saagikas ja kiiresti kasvav, mida võib külvata varakevadest hilissügiseni. Tõusmetest õitsemiseni kulub 1,5 kuud, kasvab 1,5-1,8 m kõrguseks.
Õlirõigas kasvab kiiresti ja moodustab haljasmassi isegi külmal perioodil. Talub hästi ka hilist külvi.
Ühe hooaja jooksul võib saada 2-3 niidet. Õlirõigas ei seo mitte ainult hästi lämmastikku, vaid hävitab ka mitmeid haigustekitajaid ja mõjutab aktiivselt mullas tegutsevaid kahjureid (traatuss, nematood), kuna sisaldab suuremas koguses eeterlikke õlisid.
Tänu kiirele kasvule surub alla umbrohte, isegi niisuguseid nagu orashein. Tal on tugev sammasjuur, mis on võimeline rikastama ja kobestama mitte ainult mulla pealmist kihti, vaid ka sügavamal asetsevaid kihte, sellega surudes maha umbrohte ja orasheina. Parandab mulla vee- ja õhuläbilaskvust, olles hea külmataluvusega, ei lase mullal liiga sügavalt külmuda, hoides samas kinni lund.
Õlirõigast võib kasutada loomasöödaks, kuna temas on palju proteiini.
On meetaim, meelitades mesilasi ligi isegi jahedal ajal. Õlirõikal on väga paksud lehed, mis oma raskuse all tihti lamanduvad. Õitseb kollaste või valgete õitega, pärast seda moodustuvad kaunad, kus valmivad seemned.
Õlirõigast külvatakse sideraadina aprillist septembrini, kuid mida hilisem külv, seda halvem tulemus, muld saab vähem haljasväetist, kuna maapealne osa ei jõua kasvada, seepärast on parim külviaeg siiski kevad. Seemned pannakse 2-4 cm sügavusele, reavaheks jäetakse 15-30 cm. Külvata võib ka hajusalt. 5-7 päeva pärast ilmuvad tõusmed ja algab aktiivne maapealse osa kasv. Esimene niide tehakse enne õitsemist, orienteeruvalt 30 päeva peale külvi.
Seemnete valmimiseni kulub 80-90 päeva. Niidetakse 2-3 korda, peenestatakse ja kaevatakse või küntakse mulla pealmisse kihti sisse, sügiseks jäetakse peenrale multšiks. Roheline väetis laguneb ja rikastab mulda orgaaniliste ja mineraalsete ainetega, samuti vähendab nitraatide hulka mullas.
Õlirõigas on üheaastane taim, mis kasvab kasvab praktiliselt mistahes mullas ja kliimatingimustes. Kui külvata rõigast hilisematel tähtaegadel, siis tuleb maapealne osa maha niita kohe õitsemise alguses. Aga kui lähenevad esimesed öökülmad, aga taimed pole veel õitsema hakanud, siis ei maksa ülde puutuda, nad hoiavad lund kinni. Kevadel hakkab taim kiiresti laiutama, küllastades mulda kasulike ainetega.
Õlirõigas on piisavalt külmakindel taim, mis on suuteline taluma mõningaid külmakraade (kuni -5°C).
Bot. syn.: Raphanus sativus var. oleiferus Stokes.
* Valge sinep - üheaastane õlitaim ristõieliste sugukonnast, omab võimet vabastada raskestilahustuvaid fosfaate. Võib kasvada igasugusel mullal, mulla pH võib olla väga happeline kuni aluseline. Seemned idanevad temperatuuril +3°C. Tõusmed taluvad lühiajalist külma kuni -5°C.
Sinep idaneb kiiresti ja kasvab kiiresti. Roheline mass niidetakse, kui lehed taimel on värsked, mahlased, parim aeg on enne massilist õitsemist, kuna hilisemal koristusel hakkavad lehed juba kuivama ja orgaaniline mass väheneb ning valminud seemned risustavad peenraid. Keskmiselt kestab periood külvist kuni niitmiseni 55-70 päeva (8-10 nädalat).
Sinepi seemnete külvinorm 2,5-4,0 g/m2-le.
Külvisügavus 2-3 cm (külvid kaetakse kergelt rehitsedes).
Järgmine kultuur istutatakse mitte varem, kui 3-4 nädalat peale niitmist. Samuti on tähtis sinepi fütosanitaarne toime - peale sinepi kasvatamist alaneb sellel pinnal kasvatatavate kultuuride haigestumine järgmistesse levinud taimehaigustesse: fütoftoroos, risoktonoos, mugulate kärntõbi, fusarioosne mädanik, kaasa arvatud kartulitel.
Sinepi kasvatamine vähendab traatussi arvukust mullas, soovitatakse ka valge sinepi sissekündi hilissügisel, mille tulemusel traatussi talvitumine on häiritud ja nad hukkuvad. Efektiivsuse suurendamiseks võitluse s traatussidega suurendatakse valge sinepi külvinormi kuni 5 grammini ruutmeetri kohta.
* Viimastel aastatel loobuvad paljud põllumehed sõnniku kasutamisest. Seda on vajalikus koguses keeruline hankida, tema kasutamine on töömahukas ja hind kallis. Peale selle tärkavad paljud umbrohud (sõnniku kasutamisel), mis omakorda sunnivad kasutusele võtma herbitsiidid või suurt töökulu nõudvat rohimist. Tõsiseks alternatiiviks sõnnikule on sel juhul rohelise väetise kasutamine. Rohelise väetise all mõistetakse sideraatkultuuride kasvatamist, mille värsket taimemassi kasutatakse väetisena (küntakse sisse) mulla rikastamiseks orgaaniliste ainetega.
Kuidas sinepit kasvatada?
Sinep külvatakse võimalikult vara, vastavalt mulla võimalustele. Muld peab olema hästi viimistletud, olema peene struktuuriga.
Sinepi tõusmed taluvad hästi öökülmasid, varajased külvid peavad paremini vastu mitte ainult põuale, vaida ka kapsakirbu kahjustustele, mis on valgele sinepile tõsine kahjur. Peale selle lämmatavad varajased sinepi külvid hästi umbrohtu. Külvisügavus 2-3 cm, külvinorm rohelise väetise saamiseks 200-400 g sajandikule, hajalikülv, mulda riisutakse rehaga peale.
Tuleb märkida, et valget sinepit võib külvata kogu suve jooksul (kuid mitte hiljem, kui augusti kolmandal dekaadil) peale varajasi kultuure (varajane kartul, redis jt. kultuurid), kuid nii seemned kui ka noored taimed tuleb kindlustada niiskusega. Valget sinepit ei soovitata kasvatada peale varajase kapsa kasvatamist, kuna mõlemal taimel on samad kahjurid. Kui taim hakkab massiliselt õitsema (ei tohi lasta moodustada täisväärtuslikke kaunasid!), niidetakse nad maha ja kaevatakse mulda. See on mugav ja üks odavamatest võimalustest mulla väetamiseks orgaaniliste väetistega.
Bot. syn.: Brassica hirta Moench, Sinapis alba L. subsp. alba.
* Milleks on sideraadid head?
Sideraadid peatavad toitainete väljauhtumise mulla pealiskihist, toovad toitaineid sügavamatest kihtidest ülemistesse kihtidesse, soodustavad huumuse kogunemist mullas, mis omakorda parandab mulla koostist. Mida rohkem sisaldab muld huumust, seda madalam on tema soojusjuhtivus ja kõrgem soojusmahtuvus, väiksem vee aurumine, ning produktiivsem kultuurtaimede poolt mullaniiskuse kasutamine. Huumus võimaldab mulla kasuliku mikrofloora intensiivsemat arengut. Rohttaimede juuresüsteemi biomass täidab tähtsat rolli mulla rikastumisel orgaaniliste jäätmetega. Viies mulda rohelist väetist ei rikastu see vaid lämmastiku osas, vaid ka teiste toitainete osas. Roheline mass laguneb mullas oluliselt kiiremini kui teised tselluloosirikkad orgaanilised väetised. Roheline väetis alandab mõnevõrra mulla happesust, suurendab oluliselt mulla veejuhtivust ja niiskusmahtuvust, mille tulemusel väheneb sademete pindmine äravooluhulk ja paraneb oluliselt niiskuse säilimine mullas. Haljasväetiskultuuridena (sideraatidena) kasvatatakse põhiliselt lupiini, mesikat, sinepit, lutserni ja keerispead.
Valge sinep - üheaastane õlikultuur ristõieliste (kapsaliste) sugukonnast. See on rohttaim sügava juuresüsteemiga ja suure haljasmassiga, taime kõrgus 30-80 cm. Õied kollased, tugeva mee lõhnaga, koondunud kobarasse 25-100 kaupa. Valge sinepi vili on 5-6 seemneline kaun pika, mõõkja ninaga. Vili kaetud karedate karvakestega, valminud kaun ei lõhke.
Seemned kerajad, kahvatukollased, 1000 seemne kaal 5-6 g.
Valge sinep on niiskustarmastav ja külmakindel kultuur, pikapäevataim, seepärast hakkab põhjapool varem õitsema, ning tal on lühem vegetatsiooniperiood (45-60 päeva massilise õitsemiseni ja 80-90 päeva seemnete täieliku valmimiseni). See on suurepärane meetaim, andes kuni 100 kg mett hektarilt. Sinepi mesi on kahvatukollast värvust, väga aromaatne ja maitsev.
Valge sinepi üks tähtsamaid väärtusi on tema roll külvikorras. Sinepi juureeritised sisaldavad orgaanilisi happeid, mis koostöös mullaga võimaldavad paljudel toiteelementidel muutuda taimedele kergesti omastatavateks.
Sinep on kiiresti arenev taim, ning isegi soojuse puudumisel võib lühikese ajaga moodustada suure haljasmassi saagi, mida võib kasutada kui rohelist väetist, mis on orgaaniliste ainete allikaks nii taimedele kui ka mulla mikroorganismidele. Vähetähtis pole ka see, et haljasmass laguneb kiiresti mullas.
