Lodjapuu Hambuline "Vasilisa" Viburnum dentatum

Kodumaa: Põhja-Ameerika.
Kasvukoht: soodes ja niisketes põõsastihnikutes. See on kõrge (3,5-5 m), tihedalt harunev põõsas, sileda, helehalli koorega. Kroon on laiuv, läbimõõt 5,5 m. 30 aastase taime kõrgus on 3,3-3,5 m, krooni laius 2,5-2,8 m. Lehed helerohelised, ümarad, 3-8 cm pikkused, sügavate, sirgete roodudega, mis lõpevad suurte täketega leheservas. Õied valged, väikesed, koondunud 6 cm läbimõõduga õisikusse. Õitseb juunis- juulis, looduses mais- juunis. Viljad rohkearvulised, tumesinised, väikesed, 6-8 cm pikkused, maitselt mõrkjad, meeleldi lindude poolt söödavad. Vegetatsioon kestab aprilli teisest poolest oktoobri teise pooleni. Kasvutempo on keskmine. Õitseb alates neljandast eluaastast juuni teisel poolel umbes 10 päeva. Viljub alates viiendast eluaastast, praktiliselt igal aastal, viljad valmivad augusti lõpus- septembri alguses. Talvekindlus keskmine. Seemnete eluvõime 90%, idanevus 47%. Suvised pistikud juurduvad 100%-liselt. Kirjanduse andmetel idanevad seemned soojas kohas 2 kuud, külma stratifikatsiooni ei vaja.
Kasutamine: grupiistutuses heledaokkaliste ja lehtpuu liikide taustal. Kultuuris 1736-ndast aastast.

Agrotehnika: lodjapuu eelistab valget kasvukohta ja niisket mulda. Seemnete idanemise soodustamiseks kasutatakse stratifitseerimist kahes etapis vahelduvatel temperatuuridel. Idu kasvama hakkamiseks on vaja temperatuuri +18+20° С, aga puhkeperioodi toimumiseks -3...-5°С. Seepärast peale 2,5-3 kuulist stratifitseerimist soojas pannakse seemned 3-4 kuuks külma ja alles siis külvatakse maha. Enne külvi on soovitav pikalt seemneid külma veega uhta. Esimesed kaks aastat kasvavad seemikud aeglaselt, aga kolmandast aastast kasv kiireneb. Alalisele kasvukohale istutatakse taimed 1,5-2 m vahekaugustega. Edasine hooldus seisneb pidevas kastmises, väetamises nii varakevadel kui sügisel.

 

Eng.: Southern arrowwood, Arrowwood viburnum, Roughish arrowwood. Suom.: Hammasheisi. Sven.: Tandolvon.