Teie ostukorv on tühi.
Küdoonia harilik "Raiskoe derevo" Cydonia oblonga
Cydonia oblonga
Hinnatud talvekindel viljakandev põõsas. Raviomadustega.
Põõsas või puu roosõieliste sugukonnast (Rosaceae), põhjapoolsetel aladel 1-4 m kõrge, õhukese soomusja, pidevalt eralduva koorega, mis on kas punakat, halli või peaaegu musta värvi. Noored lehed ja võrsed on hallikas-rohelised, karvased. Lehed munajad või ovaalsed, pealt tumerohelised, paljad, alt hallikaskarvased, kuni 10 cm pikad. Õied üksikult, suured, heleroosad, asetsevad lühikestel karvastel õieraagudel, õied kuni 5,5 cm läbimõõdus. Õitseb mais-juunis, viljad valmivad septembris-oktoobris (alates 3-5 eluaastast). Viljad ümmargused või pirnikujulised, lõhnavad, kuni 7 cm pikad, kaaluvad 60-200 g. Küpsed viljad on magusa, kuid kootava maitsega. Pektiinisisaldus viljades on kõrge, tarretuvad hästi, neis on C ja B-rühma vitamiine. Viljadest keedetakse koos koortega kompotti, keedist, mahla, džemmi, želeed, neist küpsetatakse pirukat ja nendega maitsestatakse liha. Viljad säilivad hästi kuni kevadeni ja pärast pikaajalist säilitamist on söödavad ka värskelt (neid võib hoida ka pesukapis hea lõhna andmiseks pesule).
Juba ammustest aegadest on värskeid ja kuivatatud aiva vilju, mahla ja seemneid kasutatud meditsiinis mitmesuguste haiguste raviks (kehvveresus, kõhukorratused, sapi- ja uriinieritust soodustav, köharavim jt). Seemneid tarvitatakse kui nõrka lahtistit, köhavastast ja pehmendavat vahendit.
Aivat kasvatatakse ka dekoratiivtaimena, mis sobib hästi pügamist taluvaks elavtaraks.
Agrotehnika.
Aiva on põuakindel. Niiskuse puudusel on viljad väiksemad, neis on rohkem kivisrakke. Saagikam rasketel savimuldadel, kuid saviliivadel viljub varem. Mehhaanilise koostise järgi sobivad rohkem kerged mullad, pH tase 5-6, ei talu kõrget lubjasisaldust mullas. Pungad ja noored võrsed külmuvad -31°C juures, kuid taastuvad kiiresti.
Seemned külvatakse hilissügisel. Kevadise külvi puhul vajavad pikaajalist (kuni 3 kuud) stratifitseerimist. Üheaastased istikud istutatakse kas kevadel (enne pungade puhkemist) või siis sügisel (1-1,5 kuud enne püsivaid külmi). Istutusskeem 5X3 m. edasine hooldus seisneb lõikamises, noorte taimede talveks katmises ja väetamises.
Põõsas või puu roosõieliste sugukonnast (Rosaceae), põhjapoolsetel aladel 1-4 m kõrge, õhukese soomusja, pidevalt eralduva koorega, mis on kas punakat, halli või peaaegu musta värvi. Noored lehed ja võrsed on hallikas-rohelised, karvased. Lehed munajad või ovaalsed, pealt tumerohelised, paljad, alt hallikaskarvased, kuni 10 cm pikad. Õied üksikult, suured, heleroosad, asetsevad lühikestel karvastel õieraagudel, õied kuni 5,5 cm läbimõõdus. Õitseb mais-juunis, viljad valmivad septembris-oktoobris (alates 3-5 eluaastast). Viljad ümmargused või pirnikujulised, lõhnavad, kuni 7 cm pikad, kaaluvad 60-200 g. Küpsed viljad on magusa, kuid kootava maitsega. Pektiinisisaldus viljades on kõrge, tarretuvad hästi, neis on C ja B-rühma vitamiine. Viljadest keedetakse koos koortega kompotti, keedist, mahla, džemmi, želeed, neist küpsetatakse pirukat ja nendega maitsestatakse liha. Viljad säilivad hästi kuni kevadeni ja pärast pikaajalist säilitamist on söödavad ka värskelt (neid võib hoida ka pesukapis hea lõhna andmiseks pesule).
Juba ammustest aegadest on värskeid ja kuivatatud aiva vilju, mahla ja seemneid kasutatud meditsiinis mitmesuguste haiguste raviks (kehvveresus, kõhukorratused, sapi- ja uriinieritust soodustav, köharavim jt). Seemneid tarvitatakse kui nõrka lahtistit, köhavastast ja pehmendavat vahendit.
Aivat kasvatatakse ka dekoratiivtaimena, mis sobib hästi pügamist taluvaks elavtaraks.
Agrotehnika.
Aiva on põuakindel. Niiskuse puudusel on viljad väiksemad, neis on rohkem kivisrakke. Saagikam rasketel savimuldadel, kuid saviliivadel viljub varem. Mehhaanilise koostise järgi sobivad rohkem kerged mullad, pH tase 5-6, ei talu kõrget lubjasisaldust mullas. Pungad ja noored võrsed külmuvad -31°C juures, kuid taastuvad kiiresti.
Seemned külvatakse hilissügisel. Kevadise külvi puhul vajavad pikaajalist (kuni 3 kuud) stratifitseerimist. Üheaastased istikud istutatakse kas kevadel (enne pungade puhkemist) või siis sügisel (1-1,5 kuud enne püsivaid külmi). Istutusskeem 5X3 m. edasine hooldus seisneb lõikamises, noorte taimede talveks katmises ja väetamises.
Eng.: Fruiting Quince. Suom.: Kvitteni. Sven.: Äkta kvitten. Bot. syn.: Cydonia communis Poir., Cydonia cydonia (L.) Pers., Cydonia vulgaris Pers., Pyrus cydonia L., Sorbus cydonia (L.) Crantz.
