Teie ostukorv on tühi.
Kivipuravik harilik Boletus edulis
Boletus edulis
Kivipuravik.
Maitselt ja aroomilt ei leidu talle võrdväärset !
Kivipuravikku peetakse õigusega kõige maitsvamaks seeneks. Kübara läbimõõt 8-25 cm, alguses on see kerajas, hiljem muutub lapikumaks. Värvus on väga varieeruv, sageli heledates toonides: kohvipruun, pruunikas, hallikaspruun, pähklikarva. Jalg paksenenud, valge või helepruun. Viljakeha paks, vananedes kergelt puine. Lõhn meeldiv seenelõhn, maitse magusapoolne. Puravikule sobivad kõik töötlemisviisid. Teda võib kuivatada, praadida, keeta, marineerida, teha suppi või kastet, kasutada värskelt mitmesugustes salatites. Pärast kuivatamist (kas õhu käes või praeahjus 40…60 C juures) säilivad kõik väärtused. Temast on eraldatud ka alkaloid hertsiniin, mis aitab toetada südametegevust.
Kasvatamine:
1. Kasvukohaks valitud maatükil peavad kasvama kas okas- või lehtpuud (soovitatult noored, alla 10 a vanused). Kompostina kasutatakse toalillede mullasegu, mis sisaldab palju turvast.
2. Ümber valitud puutüve eemaldatakse labidalehe paksuselt (10-20 cm) muld kuni 1,5 m laiuselt. Kompost laotatakse ühtlaselt 1-2 cm paksuse kihina laiali.
3. Komposti peale pannakse maleruudu kujuliselt mütseeli tükikesed arvestusega, et ühele puule piisaks 1 pakist mütseelist.
4. Seejärel kaetakse see ala varem eemaldatud mullaga ja kastetakse (2-3 ämbritäit 1 puu kohta). Vett valada ettevaatkult, et see ei uhaks mulda laiali.
5. Seeneniidistiku paremaks kasvamiseks soovitatakse anda täiendavalt väetist suhkrulahuse näol: 50 g suhkrut 10 l veele. Aasta pärast mahapanekut ilmuvad soodsate kasvutingimuste korral esimesed seened. Saak võib olla 2-5 kg.
Hooldus seisneb suvisel ajal pidevas mulla niisutamises (kui ei ole sadanud). Seeneniidistik annab saaki 3-4 aastat. Seejärel võib uuesti mütseeli maha panna. Seeneistandiku rajamiseks sobiv aeg on kuni septembri keskpaigani. Talveks kaetakse puu ümbrus 2 m raadiuses sooja andva materjaliga – lehtede, okste, sambla või kuuseokstega. Kevadel kattekiht eemaldatakse.
Koostis: seeneniidistik „Kivipuravik“ kompostisegus.
Maitselt ja aroomilt ei leidu talle võrdväärset !
Kivipuravikku peetakse õigusega kõige maitsvamaks seeneks. Kübara läbimõõt 8-25 cm, alguses on see kerajas, hiljem muutub lapikumaks. Värvus on väga varieeruv, sageli heledates toonides: kohvipruun, pruunikas, hallikaspruun, pähklikarva. Jalg paksenenud, valge või helepruun. Viljakeha paks, vananedes kergelt puine. Lõhn meeldiv seenelõhn, maitse magusapoolne. Puravikule sobivad kõik töötlemisviisid. Teda võib kuivatada, praadida, keeta, marineerida, teha suppi või kastet, kasutada värskelt mitmesugustes salatites. Pärast kuivatamist (kas õhu käes või praeahjus 40…60 C juures) säilivad kõik väärtused. Temast on eraldatud ka alkaloid hertsiniin, mis aitab toetada südametegevust.
Kasvatamine:
1. Kasvukohaks valitud maatükil peavad kasvama kas okas- või lehtpuud (soovitatult noored, alla 10 a vanused). Kompostina kasutatakse toalillede mullasegu, mis sisaldab palju turvast.
2. Ümber valitud puutüve eemaldatakse labidalehe paksuselt (10-20 cm) muld kuni 1,5 m laiuselt. Kompost laotatakse ühtlaselt 1-2 cm paksuse kihina laiali.
3. Komposti peale pannakse maleruudu kujuliselt mütseeli tükikesed arvestusega, et ühele puule piisaks 1 pakist mütseelist.
4. Seejärel kaetakse see ala varem eemaldatud mullaga ja kastetakse (2-3 ämbritäit 1 puu kohta). Vett valada ettevaatkult, et see ei uhaks mulda laiali.
5. Seeneniidistiku paremaks kasvamiseks soovitatakse anda täiendavalt väetist suhkrulahuse näol: 50 g suhkrut 10 l veele. Aasta pärast mahapanekut ilmuvad soodsate kasvutingimuste korral esimesed seened. Saak võib olla 2-5 kg.
Hooldus seisneb suvisel ajal pidevas mulla niisutamises (kui ei ole sadanud). Seeneniidistik annab saaki 3-4 aastat. Seejärel võib uuesti mütseeli maha panna. Seeneistandiku rajamiseks sobiv aeg on kuni septembri keskpaigani. Talveks kaetakse puu ümbrus 2 m raadiuses sooja andva materjaliga – lehtede, okste, sambla või kuuseokstega. Kevadel kattekiht eemaldatakse.
Koostis: seeneniidistik „Kivipuravik“ kompostisegus.
Loe rohkem: "Seenehoidised".
* 2002 aastal leidis robot Tšernobõli Aatomielektrijaama hävinenud reaktorist seened! Nad mitte ainult ei surnud, vaid paljunesid suurepäraselt. Teadlased viisid läbi rea jälgimisi, ja tulid välja hämmastava faktiga, et neile seentele on radiatsioon eluks vajalik, samamoodi, nagu teistele taimedele valgus. Nende seente koostises leidus suures koguses melaniini. Seda ainet leidub inimese nahas ja kaitseb seda ultraviolettkiirguse eest. Seentel aitab see üle elada kõrget radiatsiooni taset.
Eng.: Penny bun, King Bolete, Porcino, Cep. Suom.: Herkkutatti. Sven.: Karljohan, stensopp. Bot. syn.: Leccinum edule (Bull.), Dictyopus edulis (Bull.) Forq.
