Teie ostukorv on tühi.
Leviisia harilik "Yellow"
Lewisia cotyledon L.
Harilik leviisia "Yellow" - Lewisia cotyledon.
Oma nimetuse on taim saanud tuntud avastaja kapten Meriwerther Lewise järgi.
Kirjeldus: leviisia on üsna haruldane taim, mida kohtab üsna harva Põhja-Ameerika lääneosa kuivadel aladel. Kusagil mujal pole teda leitud. Enamik selle perekonna liike on viidud kultuuri, tal on ka suurepäraseid hübriide.
Õie värvuse diapasoon on lai: valgest kuni roosani, on aprikoosikarva, lõheroosat, kollast, oranþi ja igatsugust punast tooni õisi. Taime eripäraks on õite suurus võrreldes ülejäänud taimeosade mõõtmetega.
Kasvukoht: otsene päike ei ole soovitav, seepärast istutatakse teda alpiaias idakallakutele.
Muld: vajalik on hea drenaaþ paksusega vähemalt 50 cm, kuiv kasvukoht pragudes, et vesi, mis satub leherosetile, saaks ära valguda, samuti on vajalik happeline muld, milles on killustikku, turvast, liiva ja huumust. Muld peab olema toitaineterikas, seepärast lisatakse peenestatud veisesõnnikut. Juurekael kaetakse killustikuga, et vältida liigniiskust.
Hooldus: oluline on anda väetisi, eelistatult sõnnikuleotist. Igihaljad liigid kaetakse talveks klaasiga, ülejäänud liigid sellist kaitset niiskuse eest ei vaja. Hea drenaaþi korral on leviisia täiesti talvekindel. Kui alustate leviisiate kasvatamist liigiga Lewisia cotyledon, siis oste see õitsvana, muidu pole õie värvus garanteeritud. Kuigi mitmed leviisia liigid kalduvad andma liikidevahelisi hübriide, on Lewisia cotyledon sellele eriti kalduv ja seemnetest kasvatamisel saab eri värvi õitega taimi.
Kui tahate oma leviisiakollektsiooni kiiresti laiendada või paljundada mõnd meeldiva värvusega isendit, siis sobib selleks hästi tütarrosettidest paljundamine. Mõni hübriid annab igalt leherosetilt ühe õievarre ja ei teki aga ühtegi uut rosetti, seepärast, kui tahate paljundada, eemaldage õievars ja rosett kasvab ja teda saab kasutada paljundamiseks.
Graham Nicolls jagab leherosette juuni keskpaigast kuni kuu lõpuni ja juurdumine toimub 4-5 nädalaga, see on kiirem viis kui kevadine paljundamine. Lewisia rediviva, Lewisia brachycalyx või Lewisia stebbinsii ei moodusta tütarrosette: selle asemel moodustavad nad sammasjuurel teise kasvupunga esimese kõrvale.
Graham Nicolls paljundab neid liike nii, et lõikab juure tervava noaga pikuti pooleks, nii et mõlemale osale jääks kasvupung. Juuri leotatakse kasvustimulaatori lahuses ja istutatakse potti.
Kui teie taimed ei anna teist kasvupunga, siis soovitatakse kasutada resoluutsemaid meetmeid. Kui taimed hakkavad varakevadel kasvama, siis näpistage kasvupung ära ja tehke juurele paar lõiget. Pärast seda hakkavad moodustuma uued kasvupungad ja kui on näha, et need kasvavad, siis kasutage juba juure poolekslõikamise meetodit. Erinevate liikide kasvamise kiirus on erinev, arvatavasti peate ootama järgmist kevadet, enne kui saate juurikat pooleks lõigata. Olge kannatlik ja pidage meeles, et teil okn ka teine võimalus paljundamiseks, kui taime ei saa jagada.
Oma nimetuse on taim saanud tuntud avastaja kapten Meriwerther Lewise järgi.
Kirjeldus: leviisia on üsna haruldane taim, mida kohtab üsna harva Põhja-Ameerika lääneosa kuivadel aladel. Kusagil mujal pole teda leitud. Enamik selle perekonna liike on viidud kultuuri, tal on ka suurepäraseid hübriide.
Õie värvuse diapasoon on lai: valgest kuni roosani, on aprikoosikarva, lõheroosat, kollast, oranþi ja igatsugust punast tooni õisi. Taime eripäraks on õite suurus võrreldes ülejäänud taimeosade mõõtmetega.
Kasvukoht: otsene päike ei ole soovitav, seepärast istutatakse teda alpiaias idakallakutele.
Muld: vajalik on hea drenaaþ paksusega vähemalt 50 cm, kuiv kasvukoht pragudes, et vesi, mis satub leherosetile, saaks ära valguda, samuti on vajalik happeline muld, milles on killustikku, turvast, liiva ja huumust. Muld peab olema toitaineterikas, seepärast lisatakse peenestatud veisesõnnikut. Juurekael kaetakse killustikuga, et vältida liigniiskust.
Hooldus: oluline on anda väetisi, eelistatult sõnnikuleotist. Igihaljad liigid kaetakse talveks klaasiga, ülejäänud liigid sellist kaitset niiskuse eest ei vaja. Hea drenaaþi korral on leviisia täiesti talvekindel. Kui alustate leviisiate kasvatamist liigiga Lewisia cotyledon, siis oste see õitsvana, muidu pole õie värvus garanteeritud. Kuigi mitmed leviisia liigid kalduvad andma liikidevahelisi hübriide, on Lewisia cotyledon sellele eriti kalduv ja seemnetest kasvatamisel saab eri värvi õitega taimi.
Kui tahate oma leviisiakollektsiooni kiiresti laiendada või paljundada mõnd meeldiva värvusega isendit, siis sobib selleks hästi tütarrosettidest paljundamine. Mõni hübriid annab igalt leherosetilt ühe õievarre ja ei teki aga ühtegi uut rosetti, seepärast, kui tahate paljundada, eemaldage õievars ja rosett kasvab ja teda saab kasutada paljundamiseks.
Graham Nicolls jagab leherosette juuni keskpaigast kuni kuu lõpuni ja juurdumine toimub 4-5 nädalaga, see on kiirem viis kui kevadine paljundamine. Lewisia rediviva, Lewisia brachycalyx või Lewisia stebbinsii ei moodusta tütarrosette: selle asemel moodustavad nad sammasjuurel teise kasvupunga esimese kõrvale.
Graham Nicolls paljundab neid liike nii, et lõikab juure tervava noaga pikuti pooleks, nii et mõlemale osale jääks kasvupung. Juuri leotatakse kasvustimulaatori lahuses ja istutatakse potti.
Kui teie taimed ei anna teist kasvupunga, siis soovitatakse kasutada resoluutsemaid meetmeid. Kui taimed hakkavad varakevadel kasvama, siis näpistage kasvupung ära ja tehke juurele paar lõiget. Pärast seda hakkavad moodustuma uued kasvupungad ja kui on näha, et need kasvavad, siis kasutage juba juure poolekslõikamise meetodit. Erinevate liikide kasvamise kiirus on erinev, arvatavasti peate ootama järgmist kevadet, enne kui saate juurikat pooleks lõigata. Olge kannatlik ja pidage meeles, et teil okn ka teine võimalus paljundamiseks, kui taime ei saa jagada.
