Mürt harilik "Hymeney" Myrtus communis

Harilik mürt "Gimenei" - Myrtus communis.
Kaunis, igihaljas põõsas mürdiliste sugukonnast, looduses kasvab 3-5 m kõrguseks, toatingimustes 0,8-1 m kõrguseks. Lehed väikesed, lantsetsed, tumerohelised, sisaldavad eeterlikku õli. Kevadel ilmuvad lehekaenaldes väikesed, kuni 2 cm läbimõõduga valged õied, millel on palju kuldseid tolmukaid. Hiljem valmivad viljad - tugeva aroomiga tumedad marjad.
Mürt eelistab päikeselist kasvukohta ja niisket õhku. Suvel tuleb kindlasti varjutada otseste päiesekiirte eest, regulaarselt kasta ja väetada orgaaniliste- ja mineraalväetistega. Suvel hoitakse taime jahedas (10*C) valges ruumis ja kastetakse harva. Soojas talvitumisel võib taim lehed maha visata. Seemned külvatakse mullasegusse, mis koosneb kamaramullast, turbast, mullakõdust ja liivast (2:1:1:1), kastetakse regulaarselt. Tõusmed ilmuvad 1-2 kuuga. Seemikud pikeeritakse pottidesse, kui nad on aga kasvanud 20 cm kõrguseks, kärbitakse. Noored taimed õitsevad viiendal aastal. Talub hästi pügamist põõsa kujundamise eesmärgil.
Tänu eeterlike õlide olemasolule lehtedes, on mürt fütontsiidse toimega ning parandab toas õhku.

Kuidas õigesti mürti kasvatada? 
Tahaks anda talle kuju, kuid ei julge lõigata. Kuidas teha seda õigesti ? 
Mirt on pärit vahemeremaadest. Kohtab igihaljaid mirdipõõsaid- ja puid, milledel on lõhnavad, väikesed ovaalsed, rohelised või kirjud lehed, ning suve keskpaigas on taim üle puistatud rohkearvuliste, väikeste, aromaatsete, valgete õitega. Mirdi aiavormid erinevad lehtede ja vilja värvuse poolest, kuid taimed on külmakartlikud ja neid saab kasvatada vaid pehme kliimaga maades. Hea hoolduse korral võib mirt toataimena kasvada kuni 1m kõrguseks ja enamgi. Asetage mirdipott valgesse, päikeselisesse kohta, kus on pidevalt värske õhu juurdepääs. Piserdage sageli. Kastke mõõdukalt pehme veega, säilitades kerget mulla niiskust, ärge laske mullal läbi kuivada ega tekitada seisvat niiskust. Kevadel istutage mirt pisut suuremasse potti, kui ta kasvas, lisage värsket mulda, noorte taimedega toimige niiviisi igal kevadel. Kevadest sügiseni väetage iga nädal. Talvel peaks temperatuur olema mitte üle 10*C, kastke tagasihoidlikult. Mirt allub hästi kujundamisele, ilus põõsa või puu kuju saavutatakse võrsete lõikamise teel. Lõigake mirti plaanipäraselt - vähehaaval ja regulaarselt, tugev lõikus segab õitsemist. Kärpimine stimuleerib külgvõrsete tekkimist, ning mirt muutub iga aastaga üha kohevamaks.
Mirt langetas kõik lehed ... Juured on aga siiane täiesti terved. Ja ka võrsed on elastsed. Kuidas teda aidata? Ehitage mirdile "mimikasvuhoone", piserdage iga päev võrseid "Epin"-i lahusega (tugevdab immuunsust) kuni ilmuvad uued lehed. Iga päev tuulutage kasvuhoonet ja eemaldage ta täielikult siis, kui mirt on tervenenud. Tüvele ilmusid pruunikad "kerad", kleepuvad. Lehed on kaetud kleepuva ainega, nad pudenevad maha. 
Tüvi ja võrse pind on "pehkinud"... Mis see on, ning kuidas taime aidata? Mirdi võrsetel elunevad hallikad või pruunikad kilptäid - väikesed putukad, mis oma kleepjate eritistega ummistavad lehtede õhulõhesid, ning lehed ei saa hingata. Seepärast viskabki mirt lehed maha. Eritistega kaetud taimeosadele võib levida ka seeninfektsioon. Kõik putukad tuleb taimelt eemaldada, ning nende kinnituskohad tuleb veega niisutatud vatipulgaga üle pühkida (väikese mirdi võib aga seejärel duððiga üle uhada, kattes mullapinna eelnevalt kilega, ning asetades taime vanni). Kilptäi vastu kasutatakse keemiliste vahenditena "Aktellik"-u lahust (2ml 1l vee kohta); hooaja jooksul võib töödelda kuni kolm korda 5-10 päevaste vahedega.

* Tagasihoidlik kuninglike pruutide lill mürt on sedavõrd populaarne erinevate maade rahvaste hulgas, et seda võivad paljud teised uhkemad lilled vaid kadestada. Kuid mürdi ilu on ju vaid tema lõhnavates läikivates lehtedes. Iidse araabia legendi kohaselt viis Aadam selle endaga paradiisist kaasa, et istutada patusele maale vähemalt üks taim, mis pärineb taevalikest aedadest; seepärast tunti mürti ka lootuse sümbolina. Teiste andmete kohaselt on mürdi kodumaaks Pärsia, kust see iidsetel aegadel toodi Egiptusesse, kus me võime kohata tema kujutist. Vaaraode mälestusmärkidel kannavad nutvad ja rongkäigu ees kõndivad naised mürdioksi.
Mitte vähem austust ei pälvinud taim  kreeklaste hulgas. Nad arvasid, et mürt on tarkusejumalanna Minerva kurjade tegude mälestus. Legend räägib, et nümf Mirsina, keda Minerva armastas ja imetles, võitis jumalannat jooksus. Kadedus varjutas jumalanna imetluse ja Minerva tappis nümfi haavatud enesearmastuse tõttu. Kuid selgusele tulles avastas ta õudusega juhtunu ja hakkas jumalaid paluma, et need jätaksid talle kasvõi väikse mälestuse Mirsinast. Jumalad halastasid ja hukkunu kehast kasvas välja ilus,  puuke-mürt. Teise legendi järgi pärjati mürdipärjaga Veenus (kuulsas vaidluses ilu pärast) ja tänu mürdile andiski Paris talle õuna. 
Olles kreeklaste armastuse sümboliks, sümboliseerib mürt ka sünget surmajärgset elu. Varjude riigis moodustas mürt salapäraseid käike ja tihnikuid, milledes uitasid inimeste hinged, kes olid ennast tapnud mingi väljakannatamatu kire tõttu. Mürdiokstega kaunistati ka eriti armastatud inimeste haudu. Veenuse auks korraldatud pidustustel ehtisid kõik kreeklased ennast mürdipärgadega. Nendega kaunistati pulmapäeval ka pruut ja peigmees. Mürdile leidus koht ka kreeklaste olmes: mürdipärjad olid kõrgete Ateena ametnike võimu sümboliks, mürdiokstega tulid ka kaastunde palujad. Kuid eriti originaalne oli tava panna pähe mürdipärg sellele, kes esitas Aeshilose ja Simonidi luulet, mis näitas eriti suurt austust nende luuletajate vastu. Mürdiga kaunistati ka lüürad, kui keegi tahtis esitada oma improvisatsiooni.
Roomlastel kaunistas mürdipärg abielujumala Hümenea pead. Arvati, et mürdil on ärritav toime. Sellel põhjusel pärjasid hetäärid  teisel aprillil Veenuse kuju mürtide ja roosidega, paludes talt kingituseks meeldimise kunsti. Ja aadlisoost roomlannad kaunistasid endid aprillis mürdiga tuues ohvri Veenusele ja paludes jumalannalt säilitada kauem nende ilu ja noorust.
Sarnane tava on säilinud ka Itaalias, kus naised lisavad samal eesmärgil vannivette mürdiessentsi. Räägitakse, et samasuguseid vanne ei väldi ka mehed. Peale kosmeetilise omas vanasti tähtsust ka mürdi meditsiiniline tähendus. Mürdi viljade äädikatõmmist loeti tervise ja värskuse eliksiiriks ja noori veel puhkemata erilisel viisil töödeldud pungi kasutati magu tugevdava vahendina. Romuluse tempel, mis ehitati jumaluse auks 306. e. Kr., kaunistati esimesena Roomas liivakellaga ja selle ette istutati kaks mürdipuud. Üht neist samastati patriitsidega, teist pööbliga; usuti, et nende kasvu järgi saab otsustada ühe või teise partei ülekaalu üle. Ja mürdist punutud pärgadega austati Rooma kangelasi kodanikuvapruse eest ja sõdalasi võidu eest.

 

Eng.: Common myrtle, European myrtle, Greek myrtle, sweet myrtle. Suom.: Myrtti. Sven.: Myrten.