Teie ostukorv on tühi.
Harilik maarjalepp "Alba" Agrimonia eupatoria
Agrimonia eupatoria var. alba
Sugukond roosõielised.
Mitmeaastane aromaatne rohttaim. Vars püstine, kuni 90cm kõrge, karvane. Lehed vahelduvad, katkestunud-sulgjad, abilehtedega. Õied pisikesed, kuldkollased, korrapärased, viietised. Õisikud pikad, tipmised, lihtsas kobaras. Õitseb juunis-juulis. Vili pähklike, mis tänu oma ehitusele haakub riietele ja loomade karvadesse. Taim ise on kibeda maitsega, kootav, teeb suu paksuks, lõhn nõrk, vürtsikas. Ravimotsatarbeks kasutatakse droogi, mida kogutakse enne õitsemist ja õitsemise ajal kuni viljade moodustumiseni, mõnikord kogutakse ka juuri. Varred lõigatakse 7-10 cm kõrguselt maapinnast, kuivatatakse varjualuses või kuivatis temperatuuril 40-50 oC. Säilitatakse puidust taaras kuni 2 aastat.
Keemiline koostis: lehed, õied, varred on rikkad park-, mõru-ja limaainetest, sisaldavad ka aromaatseid eeterlikke õlisid, katehhiide, steroide, lämmastikuühendeid, flavonoide, glükoosi, fruktoosi, sahharoosi, polüsahhariide, K-vitamiini jälgi.
Farmakoloogilised omadused:
Maarjalepa preparaadil on mikroobidevastane, põletikuvastane, toniseeriv, kuse-ja sapieritust soodustav toime, valuvastane, verd taastav, kootav, puhitustevastane toime.
Kasutamine meditsiinis:
Rahvameditsiinis kasutatakse maarjaleppa krooniliste maksahaiguste (kivid, hepatiit, tsirroos), südame, kõhunäärme, paha-ja healoomuliste kasvajate, halvasti paranevate haavade, furunklite raviks. Peale selle veel hemorroidide, reuma, jooksva, podagra, maohaiguste, soolestiku polüüpide, veriröga ja limaskestade põletiku ning angiini puhul. Välispidiselt kasutatakse suu loputamiseks, mähisteks. Keedus koos meega on suurepärane vahend maksa ja põrna haiguste puhul, kasulik ka kõhunäärmele. Peale selle lahustab ta neerudes liiva, välispidiselt kasutatakse vähi ja stomatiidi puhul. Juurekeedust kasutatakse hea- ja pahaloomuliste kasvajate, reuma puhul.
Ravipreparaadid:
Lehtede ekstrakt: valada 1l keeva vett 100g-le kuivadele lehtedele, keeta seni, kuni kogus on vähenenud 1/3-le, kurnata, lisada mesi. Loputada kurku vähemalt 5 korda päevas kõripõletiku puhul, samuti ka nendel, kes peavad palju ja kaua rääkima.
Maarjalepa droogi ekstrakt: 1 klaastäis keeva vett 1tl taimede kohta, lasta tõmmata 4 tundi suletud nõus, kasutada ½ klaasitäit 3 korda päevas.
Võib teha sellest ekstraktist kompressi nahahaiguste, marrastuste, põrutuste puhul. Võib teha ka segu maarjalepast, äädikast ja nisukliidest võrdsetest osades, mida keedetakse siis tasasel tulel kuni ühtlasel massi saamiseni ja pannakse siis kompressina haigele kohale.
Tõmmis: 1klaas keeva vett valada 1spl-le taimedel. Lasta seista 2 tundi soojas, kurnata. Juua ¼ klaasi 4 korda päevas.
Pulbrina kasutada 0,5-1g 3-4 korda päevas.
Kasvukohad: Maarjaleppa kasvab kõikjal Euroopa keskvööndi aladel, Kaukaasias, Kaug-Idas. Kasvab kuivadel nõlvakutel, põõsastikes, metsaservades.
VI-VIII, Z3-8, 50 cm;
white flowering form, intense dark green, feathered foliage.
Mitmeaastane aromaatne rohttaim. Vars püstine, kuni 90cm kõrge, karvane. Lehed vahelduvad, katkestunud-sulgjad, abilehtedega. Õied pisikesed, kuldkollased, korrapärased, viietised. Õisikud pikad, tipmised, lihtsas kobaras. Õitseb juunis-juulis. Vili pähklike, mis tänu oma ehitusele haakub riietele ja loomade karvadesse. Taim ise on kibeda maitsega, kootav, teeb suu paksuks, lõhn nõrk, vürtsikas. Ravimotsatarbeks kasutatakse droogi, mida kogutakse enne õitsemist ja õitsemise ajal kuni viljade moodustumiseni, mõnikord kogutakse ka juuri. Varred lõigatakse 7-10 cm kõrguselt maapinnast, kuivatatakse varjualuses või kuivatis temperatuuril 40-50 oC. Säilitatakse puidust taaras kuni 2 aastat.
Keemiline koostis: lehed, õied, varred on rikkad park-, mõru-ja limaainetest, sisaldavad ka aromaatseid eeterlikke õlisid, katehhiide, steroide, lämmastikuühendeid, flavonoide, glükoosi, fruktoosi, sahharoosi, polüsahhariide, K-vitamiini jälgi.
Farmakoloogilised omadused:
Maarjalepa preparaadil on mikroobidevastane, põletikuvastane, toniseeriv, kuse-ja sapieritust soodustav toime, valuvastane, verd taastav, kootav, puhitustevastane toime.
Kasutamine meditsiinis:
Rahvameditsiinis kasutatakse maarjaleppa krooniliste maksahaiguste (kivid, hepatiit, tsirroos), südame, kõhunäärme, paha-ja healoomuliste kasvajate, halvasti paranevate haavade, furunklite raviks. Peale selle veel hemorroidide, reuma, jooksva, podagra, maohaiguste, soolestiku polüüpide, veriröga ja limaskestade põletiku ning angiini puhul. Välispidiselt kasutatakse suu loputamiseks, mähisteks. Keedus koos meega on suurepärane vahend maksa ja põrna haiguste puhul, kasulik ka kõhunäärmele. Peale selle lahustab ta neerudes liiva, välispidiselt kasutatakse vähi ja stomatiidi puhul. Juurekeedust kasutatakse hea- ja pahaloomuliste kasvajate, reuma puhul.
Ravipreparaadid:
Lehtede ekstrakt: valada 1l keeva vett 100g-le kuivadele lehtedele, keeta seni, kuni kogus on vähenenud 1/3-le, kurnata, lisada mesi. Loputada kurku vähemalt 5 korda päevas kõripõletiku puhul, samuti ka nendel, kes peavad palju ja kaua rääkima.
Maarjalepa droogi ekstrakt: 1 klaastäis keeva vett 1tl taimede kohta, lasta tõmmata 4 tundi suletud nõus, kasutada ½ klaasitäit 3 korda päevas.
Võib teha sellest ekstraktist kompressi nahahaiguste, marrastuste, põrutuste puhul. Võib teha ka segu maarjalepast, äädikast ja nisukliidest võrdsetest osades, mida keedetakse siis tasasel tulel kuni ühtlasel massi saamiseni ja pannakse siis kompressina haigele kohale.
Tõmmis: 1klaas keeva vett valada 1spl-le taimedel. Lasta seista 2 tundi soojas, kurnata. Juua ¼ klaasi 4 korda päevas.
Pulbrina kasutada 0,5-1g 3-4 korda päevas.
Kasvukohad: Maarjaleppa kasvab kõikjal Euroopa keskvööndi aladel, Kaukaasias, Kaug-Idas. Kasvab kuivadel nõlvakutel, põõsastikes, metsaservades.
VI-VIII, Z3-8, 50 cm;
white flowering form, intense dark green, feathered foliage.
Eng.: Agrimony, church steeples, cocklebur, common agrimony, philanthropos, sticklewort, stickwort. Suom.: Maarianverijuuri. Sven.: Småborre, åkermönja, vanlig småborre.
