Nurmenukk harilik "Couslip" Primula veris

Kõige varajasem priimulatest. Püsik kõrgusega kuni 30 cm. Õitseb aprillis-mais. Pakis seemneid 0,05 g.

Nurmenukke on mitu liiki, millest ravitoimet on kõige enam kevadisel priimulal (Primula veris) ja harilikul nurmenukul (Primula vulgaris). Veris, nagu ilmneb nime algtähendusest – tähendab esimene, s.o. kõige varasem. Vanad kreeklased omistasid nurmenukule kõigist hädadest vabastava jõu, ning nimetasid selle kaheteistkümne jumala lilleks. Kõik tuntumad ravitsejad olevat nurmenukku kasutanud, nende hulgas jumal Apollon, Asklepios, Galenos, Paracelsus, jumalannad aga olevat tarvitanud seda igavese ilu säilitamiseks. Kuid kui endiste aegade daamid teadsid seda taime hästi, siis meie ajal oleme harjunud nägema nurmenukus ainult kevadiste lillekauplejate müügiartiklit. Ega asjata ütle vanasõna, et uus on hästi unustatud vana – tuletagem siis taas meelde priimula-nurmenukk, avastagem saladus uuesti.

Inglise muistendite kohaselt peidavad priimulaõites end härjapõlvlased ja kui kuuvalgel ööl aasale minna, siis võib õnneseene kõrv tabada, kuis õisikutest kõlab õrnade häälekeste koor. Keskajal peeti priimulat tugevaks maagiliseks vahendiks. Taani rahvapärimus kinnitab, et priimula on muinasjutuline haldjate printsess, kes laskunud maapeale ja armunud noormehesse, tavalisse surelikku. Vaimud käskinud tal küll kohe koju tagasi pöörduda, ent armastus osutus nii tugevaks, et paar ei suutnud teineteisest lahkuda. Siis olevat vaimud muutnud neiu nurmenukuks ja noormehe ülaseks, nad puhkevad koos õitsele ja ka hääbuvad koos. Inglased istutavad priimulaid aeda, võtavad kaasa reisile, kingivad armsale inimesele, kui soovivad anda märku oma armastuse tugevusest. Priimula auks on korraldatud pidustusi ja rongkäike. Nõiad ja teadmamehed tarvitasid teda nõidumissegu koosseisus, mida tarvitati, kui oli keegi inimene tarvis „ära närtsitada”. Veel on arvatud, et priimulate abil on võimalik otsida peidetud aardeid, leida varandusi, avada äranõiutud losse. Teda on nimetatud võtmeteks, kukekeseks, lehmapisarateks, jm. (Ka eesti alalt on nurmenukule teada väga palju rahvapäraseid nimetusi – kikkapüksid, kikkakaatsad, Peetruse võtmed, taevavõtmed, jne jne.) On kirjeldatud vene kombestikku, kus nurmenukulehti visati jalge alla ja tallati neil, et saavutada pikka iga; nõrga ja haige inimese kohta üteldi – ei ole temast enam nurmenuku peale astujat – eeldades, et uute nurmenukkude õitsemiseni ei pruugi inimene enam elada. Venemaal tarvitati kuivatatud lehtede pulbrit skorbuudi korral, söödi värskeid noori magusavõitu võrseid, valmistati teed, mida kasutati tugeva köhavastase vahendina. „Alandab paistetust ja tervendab haavu”, on öeldud Tiibeti meditsiinis. Inglismaal ja Hollandis on priimula kohustuslik kevadine salatiroheline, piisab ju ühestainsast lehest selleks, et rahuldada päevane C-vitamiinivajadus.

Priimula on mitmeaastane rohttaim kõrgusega 10-30 cm, lühikese viltuse või vertikaalse juurikaga, mis kinnitub mulda arvukate nööritaoliste valgete juurtega. Lehed on munajad või piklikmunajad, tiivulistel varrekestel, kühmulised, kortsulised, 5-10 cm pikad, 2-6 cm laiad, altpoolt nõgusad, pealt peaaegu paljad, koondunud juurmisesse rosetti. Õisikud on vihmavarjutaolised, õied suured, kollased, õis mittepudenev, torujas, viiehambuline. Õisik longus või püstine, lehtrikujuline. Tolmukaid 5, emakaid 1.
(Ei maksa segamini ajada mürgise tulikaga!).
Raviomadustega on kogu taim. Priimula on salitsülaatide allikas, mis toimivad sarnaselt aspiriinile. Õied sisaldavad eeterlikke õlisid ja glükosiide, mõruaineid, neil on tugev rahustav toime. Nimelt nende omaduste tõttu kirjutasid antiiksed arstid priimulat välja halvatuse puhul, mis andis priimulale mõnel pool suisa halvatusrohu nime. Õied omavad ka kootavat ja higistamaajavat toimet, mistõttu on edukalt kasutatud külmetuse ja kõrge palaviku korral, peavalude ja nina-kurgu põletike puhul. Ent juur omab stimuleerivat, rögalahtistavat, spasmolüütilist, põletikuvastast ja kootavat toimet. Sisaldab saponiine, glükosiide, salitsülaate, tanniini, flavonoide, õlisid, suhkruid, ränihapet.
Eriti kasulik on juur kroonilise bronhiidi ravis ning Euroopas on see olnud tuntud vahendiks artriidi vastu. Priimulat kasutatakse tuberkuloosi, kopsuemfüseemi, lakkamatu köha korral, aga ka kroonilise kõhukinnisuse, üldise nõrkuse, bronhiaalastma puhul. Neeru-kuseteede probleemide korral täiendati ravi þenþenniga. Vitamiinipuuduse korral, mille tunnusteks on nõrkus, väsimus, isupuudus, naha kahvatus, igemete paistetus, aitab väga hästi nurmenukulehtede pulber. Kuiva droogi säilitada kuivas kinnises klaasnõus, siis ei kaota see oma toimet. Mida kõrgem on olnud kuivatustemperatuur – +90+100 kraadi – seda paremini säilivad kasulikud ained. Rahvameditsiinis tarvitatakse kogu taime – neuralgia, neuroosi, migreeni, verejooksude, naistel üleminekuea häirete puhul. Eriti hästi toimib nurmenukk inimestele, kel on närvisüsteemi tundlikkus kõrgenenud, kes kalduvad emotsioonikõikumistesse, hüsteeriasse, kes tugevalt tunnetavad ilma muutumist või õhurõhu kõikumist, kes kannatavad migreeni, rõhutustunde või peapöörituse all. Kuivi lehti tarvitatakse teena, juuakse ½ klaasi 3 korda päevas. Selline tee on abiks avitaminoosi, unetuse, südame rütmihäirete, reuma ja podagra korral. Laigulise nahapigmendi puuduse puhul on nurmenukk efektiivne ainevahetuse korrastaja koos elulõnga või raudürdiga.
Mõni juhis toiduvalmistamiseks:
* Salat nurmenukust (väga vitamiinirikas) – nurmenuku ja oblika lehed hakkida, lisada sibulat, riivitud õuna, maitsestada soolaga, lisada majoneesi või hapukoort, peale puistata maitserohelist.
* Omlett nurmenukuga: noori nurmenukulehti, 4 muna, veidi rasva, 60 grammi koort. Esmalt hautada nurmenukulehed, siis valada peale lahtiklopitud munade ja koore segu, küpsetada. Kuivade lehtedega maitsestatakse liha, keedetakse suppi.
Taim pole mürgine, kuid teda ei soovitata tarvitada koos antikoagulantidega, kui ollakse allergiline aspiriini suhtes, ega ka rasedatel, kuna taim tugevdab emaka kontraktsioone.
Retseptid: Õite tõmmis: 3 supilusikatäit (kuhjata) valada üle 1 klaasi keeva veega, jätta seisma 15 minutiks, kurnata. See on ööpäevane doos, mis juua väikeste lonksude kaupa päeva peale ära. Juurte keedis: 2 supilusikatäit (kuhjata) peenestatud juurt 2 klaasi keeva vee kohta, keeta 15-20 minutit, kurnata, võtta sisse ½ klaasi 3 korda päevas 20 minutit enne sööki. Lehtede pulbrit võetakse 1 teelusikatäis klaasi vee kohta 2-3 korda päevas.

Eng.: Cowflops, Cowslip, Cowslip Primrose, Culver Keys, Palsywort, Tisty-Tosty. Suom.: Kevätesikko. Sven.: Gullviva. Bot. syn.: Primula officinalis (L.) Hill.