Helmikpööris väikseõiene "Purpur palace" Heuchera micrantha

Helmikpööris väikseõieline - Heuchera micrantha on ilmselt kõige efektiivsem kõigist helmikpööriste liikidest - kasvab Atlandi ookeani kallastel Põhja-Ameerikas. Tal on väga ilus lehestik hallikas-hõbedaste täppidega. Oma vormilt on ta lähedane teravalehisele vahtrale. Talvised lehed on peaaegu ümmargused, aga suvised-piklikumad. Looduses kohtab tema erinevaid purpurse värvusega teisendeid. Võimendades seda omadust on selektsionäärid parandanud selle taime dekoratiivsust andes tema lehtedele efektse ereda tooni. 50-60 cm kõrgune kahar lehestik on väikesel helmikpöörisel kaetud paljude väikeste kreemikas-roosade õitega, millel on erepunased-oranþid tolmukad. Õitsemine algab mai lõpus ning kestab peaaegu kaks kuud.
Sort " Purpur palace"- oli parim püsik 1999 aastal ! Taim on kuni 50 cm kõrgune, eriti efektne tänu eredatele purpursetele metalliläikelistele lehtedele. See kaunistab peenart kevadest kuni külmadeni. Suve keskel ilmuvad kaunid valged õied. Helmikpöörise lehed säilivad lume all kuni kevadeni kuni hakkavad kasvama uued. Mullastiku suhtes pole nõudlik kuid kergel viljakal mullal kasvab eriti kahar ja efektne. Külma ja kuivakindel taim, seemned idanevad valguse käes 21-30 päeva temperatuuril +18..+21°C. Seemned on väga väikesed, 1 gr-s 25000 tk.
Õitsema hakkavad 25 nädalal peale külvi.

Kasvuala: parem on valida hästi valgustatud ja tuulte eest kaitstud kasvukoht. Armastab valgust, kerge varju puhul areneb hästi kuid õite värvus pole nii ere ja õievarred on välja veninud mis painduvad mullapinnale.
Muld: taim pole nõudlik kuid eelistab kerget, hästi väetatud 20 cm sügavuselt haritud mulda. Vaesele mullale lisatakse komposti või kõdusõnnikut arvestusega 10 kg/m2-le. Niisketel aladel ja seisva veega mädanevad juured ning taim hävib.
Hooldus: reageerib hästi väetamisele, põõsaid on vaja igal aastal mullata, kuna peamine kasv toimub mullapinnast kõrgemal. Vajab tihti ümberistutamist.
Haigused ja kahjurid: kultuur on vastupidav. Võib vahel nakatuda jahukastesse ja lehelaiksusesse.
Paljundamine: seemnetega, põõsa jagamisega ja rohtsete pistikutega. Seemned külvatakse kasti märtsis-aprillis või külmkasvuhoonesse aprillis. Tõusmed pikeeritakse 2-3 pärislehe faasis kasti või peenrale. Avamaale istutatakse mai lõpus-juuni alguses jättes taimede vaheks 20 cm. Talveks kaetakse lehtedega. Noored taimed hakkavad õitsema kolmandal aastal. Põõsa jagamist on parem teha kevadel mais, võib ka sügisel (augusti lõpp-septembri esimene pool). Savikal mullal sügisese istutuse korral võivad taimed talvel hävida, eriti tugeval põõsa jagamisel. Iga taime osa peab omama juuri ja vähemalt viis punga mis on hästi arenenud. Põõsa jagamist on parem teha kätega ilma tööriistu kasutamata. Vahekaugus istutamisel on 20-25 cm. Pistikuid tehakse juunis-juulis enne õitsemist. Pistikuteks kasutatakse rosette väikeste lehtedega mis on pikkadel võrsetel, millele kasvatatakse juured. Ühel kohal võivad kasvada 5-7 aastat.
Kasvuala: gruppidena, äärelillena, veekogude ääres ja lõikelilleks. Dekoratiivsust ei oma mitte ainult õied vaid ka lehed, mis on kogutud rosettidesse.
Kaaslased: kenad on koos iiristega ja sedumiga (kukehari).

Loe rohkem: HELMIKPÖÖRISE POPULAARSUSE KOLM PÕHJUST.

Eng.: Alum root. Suom.: Purppurakeijunkukka. Sven.: Rödbladig Alunrot.