Hiidiisop "Sea symphony" Lophantus anisatum

Mitmeaastane dekoratiivne taim kõrgusega kuni 1,5 m, on ka suurepärane meetaim ja ravimtaim. Värvuste segu. Seemned külvatakse sügisel otse avamaale ettevalmistatud peenrasse või veebruaris-märtsis ettekasvatus katmikalal pottidesse. Seemned vajavad stratifitseerimist. Külvata seemned 0,5 cm sügavusele, katta külvid klaasi või kilega ja hoida külmikus temp.+5+7°C. Sellistes tingimustes hoida külve 10-15 päeva, edasi hoida toatemperatuuril. Temperatuuril +18+20°C tärkavad 10-14 päevaga. Pikeeritakse 2-3 pärislehe faasis. Seemneid pakis 0,05 g.

* ANIIS-HIIDIISOP.
Ilma maitseaineteta ei saa valmistada maitsvat rooga – seda tõde teab iga perenaine, seepärast hoiab ta oma köögiarsenalis igaks juhuks lemmikmaitseaineid: ühtesid salati jaoks, teisi supile, kolmandaid teravateks maitseelamusteks, neljandaid soolamiseks, viiendaid - kümnendaid tee, kompoti, likööri ja muu jaoks …
Kuid on maitsetaimi, mis sobivad mistahes toidule. Näiteks aniis-hiidiisop – see on üks sellistest taimedest. Tema õisikutes, lehtedes ja vartes leidub eeterlikku õli, mille koostisse kuuluvad kamper, mentool, terpinen, borneool, metüülchavikool, metüüleugenool, limoneen, tümool jt komponendid. Tänu mitmekesisele koostisele saab hiidiisopit kasutada vürtsitaimena.
Noored lehed on spetsiifilise meeldiva lõhnaga ja maitsega, neid lisatakse köögi- ja puuviljasalatitesse, külmsuppidesse, maitseaineks kala-ja liharoogadele, marinaadidesse ja köögiviljade soolamislahustesse, kompottidesse, keedistesse, kissellile, vahtudele, pudingutele, koduveinile, nastoikale, liköörile ja karastusjookidele.
Lai on ka hiidiisopi raviomaduste diapasoon. Paljude maade rahvameditsiinis kasutatakse tema preparaate maksa, seedetrakti haiguste puhul, halvatuse, jäsemete värisemise, kõrge vererõhu, külmetushaiguste puhul, aga samuti üldtugevdava vahendina, mis reguleerib ainevahetust, takistab vananemist.
Tõmmiste ja keediste tegemiseks kasutatakse kuivatatud ürti. Kuivatatakse maapealset osa, mis on korjatud õitsemise ajal ja seda säilitatakse hermeetiliselt.

Seemned külvatakse 0,5-1 cm sügavusele avamaale mai keskel. Tõusmed ilmuvad nädalaga. 3-5 pärislehe faasis istutatakse alalisele kohale. Kasvukoht peab olema valge, muld kobestatud ja väetatud. Taimede vahekauguseks jäetakse 70 cm, kuna põõsad on kõrged (120 cm) ja tugevasti harunenud. Varred on neljakandilised, tugevad, ei vaja toestamist. Lehed on helerohelised, suured (pikkus umbes 10 cm ja laius 2-4 cm), hambulise servaga. Sirelilillad õied asetsevad tihedas pähikjas õisikus, mille pikkus on kuni 20 cm. Õisi on väga palju.
Et taimed oleksid talveks hästi ettevalmistunud, ei tasu neid esimesel aastal õitsema lasta, selleks näpistatakse tekkinud õievarred ära. Talvekindlus paraneb, kui augustis kasta taimi puutuha (või kaalisoola) ja superfosfaadi lahusega. Talveks katta istandik saepuru, männiokstega ja turbaga 30 cm paksuselt ja pealt kuuseokste või põhuga. Sellest piisab, et taimed taluksid kuni 40-kraadit külma. Tooret saab varuma hakata teisest aastast alates: kuni augustini lõigatakse ülemine (umbes 40 cm) osa ära, alumine jäetakse alles. Sügiseks lehtede poolt toodetud toitainete vool juurtesse suureneb, selle tulemusel talvekindlus suureneb.
Ühel kohal saab kasvatada 5-6 aastat. Kaks-kolm taime rahuldavad täiesti perekonna vajaduse. Seemnekasvatuseks jäetakse alles keskel asuvad õisikud. Seemneid annab aniis-hiidiisop hästi, kusjuures need Eesti tingimustes ka valmivad. Seemned on pruunid, piklik-ovaalsed, 2 mm pikkused. Idanevus säilib 3 aastat.

 

Eng.: Mexican giant hyssop. Suom.: Meksikoniiso. Sven.: Mexikansk mynta. Bot. syn.: Dracocephalum mexicanum Kunth., Agastache mexicana.