Kuni 3 m kõrgune põõsas. Võrsed karvased, kastanpruunid. Lehed munajad või munajas-elliptilised, kuni 12 cm pikad, suvel tumerohelised, sügisel kollakaspruunid, leheserv hambuline. Õied piimjasvalged. Steriilsed õied on pärast puhkemist rohekad, seejärel valged, hiljem omandavad purpurse tooni. Õied moodustavad suure kännasja või pöörisja õisiku. Ühes õisikus on 400-500 normaalset (fertiilset) õit ja umbes 20 steriilset äärmist õit, mis püsivad üsna kaua. Õitseb igal aastal rikkalikult, juunist augustini. Kuivatatud õisikuid võib kuivkimpudes kasutada kogu talve. Vili on kupar, mis valmib septembris. Õitsema ja vilja kandma hakkab 5-6 aastasena.
Paljundatakse seemnetest ja pistikutega. Seemned, mis külvatud mais tuppa või kasvuhoonesse, idanevad 30 päevaga. Kasvukiirus keskmine – 10-30 cm aastas. Himaalaja hortensiat saab lihtsalt paljundada ka rohtsete pistikutega. Pistikute juurdumine ilma stimulaatoreid kasutamata on kuni 70%. Üsna külma- ja põuakindel võrreldes teiste hortensialiikidega, talub ka poolvarju. Istutatakse nii üksikult (soolotaimena) kui rühmadena haljasaladele.
* Kuhu paigutada aias hortensia?
Et tuua esile kõik selle suurepärase taime väärtused, tuleks teda istutada teistest eraldi. Taustaks sobib näiteks suur müür. Sellel on ka veel teine positiivne külg. Suvel päikese käes müür soojeneb, aga öösel annab oma soojuse kõrval kasvavale hortensiale. Ta kaitseb taime ka tugevate tuulte eest, seda nii suvel kui talvel. Hortensia on kaunis ka muru taustal. Kaunis ka rühmana istutatult.
Agrotehnika. Hortensia vajab kõiki tavalisi agrotehnilisi meetmeid nagu kastmine, võraaluse rohimine, kobestamine, lõikamine, võra kujundamine. Teadlased soovitavad kasta hortensiat nõrga kaaliumpermanganaadi lahusega. See aitab vältida okste haprust ja annab neile tugevuse. Võsusid on hortensial kas vähe või üldse mitte. Puhastatud võraalune aitab esile tuua taime ilu. Hortensia vajab happelist mulda (pH=4-5). Selleks, et saavutada selliseid tingimusi, võib valmistada happelist väetist leivajääkidest, mida kogutakse ja kuivatatakse terve talve. Kevadel aga valatakse neile vett peale ja saadaksegi suurepärane happeline väetis. Happelist keskkonda armastavad veel rodod, sõnajalad jt. Kõik hortensialiigid vajavad pidevat väetamist iga nädal ja seda nii sügiseni välja. Aiapidajad ei soovi oma hortensiatega riskida ja katavad neid enne talve tulekut. Katmisega püütakse säilitada eelkõige juurestikku. Põõsaste ümber kuhjatakse mulda, oksad kaetakse kuuseokstega või ruberoidiga.
Täispäikeses ilma väikese varjuta kasvavad hortensiad halvasti, sest juurestik kuumeneb üle ja lehed jäävad liigse aurumise tõttu pisikeseks ja vajuvad longu.
Pooltüvivormi kujundamine algab teisest eluaastast. Alles jäetakse üks kõige tugevam võrse. Kolmandal aastal lõigatakse see poole meetri kõrguselt maha, suve jooksul moodustub 2-3 kasvu. Neljandal ja järgnevatel aastatel lõigatakse iga haru 2-3 pungale tagasi. Aastatega moodustub uhke põõsas.
Eng.: Himalayan Hydrangea. Suom.: Kesähortensia. Sven.: Rosenhortensia. Bot.syn.: Hydrangea xanthoneura Diels.