Teie ostukorv on tühi.
Otsi artikleid
Kes meist ei teaks kiile, kes poleks nende lendu imetlenud? Need omapärased putukad köidavad alati tähelepanu oma sätendavate tiibadega ja eredavärvilise kehaga. Ja milliseid lüürilisi nimetusi on rahvasuu talle andnud: "kaunis neitsi", "hõbedane kaunitar", "roheline mammi", "suur tondihobu", "valvur-imperaator".
ERIPÄRASUSED
Kiilid on ühed vanimad putukad. Nad elasid meie planeedil juba kivisöeajastul, s.t. rohkem kui 300 miljonit aastat tagasi. Sellest ajast saadik pole nende organismi ehituses printsipiaalselt midagi eriti muutunud. Kõikidele kiilidele on iseloomulikud pikk venitatud rindkere ja suur pea, millest enamuse hõlmavad suured silmad. 2 paari peene võrgustikuga läbipaistvaid tiibu on iseloomulik kõigile kiilidele. Kusjuures kõikide tiivad ei ole heledad, osadel on ka sinist värvi (vesineitsik).
Enamus kiile lendab päevasel ajal, enamasti ikka veekogu läheduses. Lennul püüavad nad ka oma saaki, enamuses mitmesuguseid sääski. Vastsed elutsevad vees, kuhu ka kõik kiilid munevad. Hingavad nad spetsiaalsete avade kaudu, mis asuvad sagedamini tagakehal. Suurte kiilide vastsetel on lõpused seedesüsteemi tagumises osas ja hingamine sisse ja välja toimub anaalava kaudu. Niisuguse järsu väljahingamise tulemusel võivad vastsed ka liikuda edasi nagu omapärased „reaktiivmootorid”. Kiili vastsed on ka kiskjad, toitudes põhiliselt veeputukate ja teiste selgrootute vastsetest. Jahiks kasutavad nad oma tohutut alahuult, nn. püünismaski, mis liigub kiiresti ette ja haarab saaki.
Viimase arengujärgu vastsed kogunevad oma arenemise lõppjärgus veest väljaulatuvatele veetaimedele, kuivavad ja muutuvad täiskasvanud kiiliks.
See muutumine võib võtta aega kuni mõni tund. Alguses eraldub rinnakupealne kest ja näha on valkjas peaaegu väljakujunemata täiskasvanud kiili keha. Edasi eralduvad tiivad, keha värvub ja keha kattekiht muutub tugevamaks. Tiibadega valmik saavutab oma lennuvõime alles järgmiseks päevaks.
KIILIDE KASULIKKUS
Mõnikord on kiile lausa küllaga, mitte ainult aasal, jõe ääres või metsas, vaid ka aias. Kohe tekib küsimus- kas toovad nad meile ka mingit kasu või kahju. Kiilide praktiline tähtsus ei ole suur. Kuid siiski on neist meile ka kasu, sest täiskasvanud kiilid püüavad mitmesuguseid lendavaid putukaid, sealhulgas taimekahjureid, aga samuti ka sääski ja teisi „vereimejaid”. Aga kiilide vastsed on omakorda söödaks paljudele kaladele (suurte kiilide vastsed on võimelised kaladele ka „kätte maksma ”- süües kalamaime).
