Tomatite kasvatamine kilekasvuhoones

Tomateid kasvatatakse nii avamaal kui ka katmikaladel (köetavad või külmkasvuhooned klaasist või kilest, erinevad kilega kaetud alad). Kuid on piirkondi, kus avamaal on kasvatamine võimatu fütoftoroosi (seenhaigus) tõttu. Paljudel juhtudel on tomati saak garanteeritud vaid kasvuhoones või katmikalal kasvatades. Samuti on nii võimalik saada palju varasemat saaki. Ainult kasvuhoone ehitamisest ja taimede istutamisest ei piisa hea saagi saamiseks. Kindlasti on vaja rangelt jälgida tomati kasvatamise agrotehnikat.

Optimaalsed tingimused.

Temperatuur: tomat on soojustarmastav taim, taime arenguks on vaja +20-25 oC päeval ja +16-18 oC öösel.
+30 oC ja rohkem muutub tomati õietolm steriilseks, õied kukuvad maha ja ei moodustu viljasid. Tomat talub „valutult“ lühiajalist temperatuuri langust 1-3 oC, kuid siiski vajab ta kasvamiseks mitte alla +13 oC temperatuuri. 

Valgustingimused: tomat on valgust vajav taim. Ilma valguseta venib taim tugevasti välja, lehed muutuvad heleroheliseks, lülid pikenevad ja esimene õievars moodustub hiljem. Selline taim on vähe elujõuline.
Halbades valgustingimustes kasvuhoones ( näiteks tihe istutus, puude vari) suureneb lehtede arv õiekobarate vahel, peaaegu ei moodustu vilju.

Nõuanne: saab ennetada taimede väljavenimist valguse vähesuse tõttu sellega, et vähendate õhutemperatuuri kuni +12 oC (taimed muutuvad palju tumedamaks ja kompaktsemaks).

Õhu ja mulla niiskus: nendest parameetritest sõltub tomati saak suurel määral. Optimaalseks niiskuseks loetakse 60-70%.  Kilekasvuhoones tõuseb niiskus tihti 80-90% ja see muudab õietolmu kleepuvaks, see ei satu emakale, õis kukub maha ja vilja ei moodustu. Eriti tihti juhtub seda harrastus tomatikasvatajatel: neil kasvab kilekasvuhoones tomatimets üksikute viljadega. Mitte vähem tähtis pole pinnase niiskus. Sellepärast tuleb hoolikalt jälgida kastmisrežiimi, ja õhutada regulaarselt kasvuhoonet.
Muld: peamine nõue mullale -  hea õhuläbilaskvus ja niiskusehoidmine (sellepärast kasutatakse turvast, liiva ja saepuru). Mullahappesus 6,0-6,5 pH.
Väetamine: tomat reageerib tugevalt kaaliumi puudusele, eriti viljade moodustamise alguses. Kasvu ajal peab taimedele andma regulaarselt kaaliumi ja lämmastikväetise segu (umbes 1:1). Madala pinnasetemperatuuri (alla +15 oC) juures omandab taim mullast kehvasti fosforit (seda juhtub eriti varakevadel – taimed muutuvad purpurse varjundiga  tumeroheliseks). Sellisel juhul lisatakse ka fosforväetist. Tomat vajab ka mikroelemente, sellepärast ärge piirduge ainult põhielementidega.


Kasvuhoones kasvatamiseks mõeldud hübriidid: F1 "Blagovest" ja F1 "La-La-Fa"

Tomati sordid kasvukõrguse järgi.

Determinantsed (madalakasvulised): taimede  kõrgus 25-80 cm avamaal ja kuni 1m katmikalal. Peavars lõpetab kasvu peale 3-5 õisikuvart. Sellised sordid on kiirestivalmivad, kuid moodustavad vähe õisikuvarsi. Neid kasvatatakse avamaal või madalates katmikaladel.

Pooldeterminantsed (keskmise kasvuga): taimed kasvavad 100-120 cm avamaal ja 150 cm katmikalal. Peavarrel moodustub 6-10 õisikuvart, mille järel ta lõpetab kasvu. Sellised taimed sobivad kilekasvuhoonetesse, millede kõrgus on 1,8-2,0 m.

Indeterminantsed (kõrgekasvulised): avamaal umbes 200 cm, katmikalal reguleeritakse nende kõrgust vastavalt kasvuhoone kõrgusele. Nende taimede peavars kasvab pidevalt edasi. Tavaliselt ei suuda nad harrastusaednike 2 m kõrgustes kasvuhoonetes lõplikult täis kasvada. Sellepärast moodustatakse taimel kaks peavart ja näpistatakse latv ära kui taim on kasvanud kasvuhoone kõrguseni.
 
Soovitus: tomati kasv sõltub väga tugevasti kasvutingimustest ja kujundamisest. Isegi madalakasvulised sordid võivad külgharude puhul kasvada 2 m kõrguseks. Sellepärast, seemneid ostes vaadake taime kasvu tüüpi, mitte aga tema kõrgust, mis sõltub suures osas taime hooldusest.

Sort või hübriid F1?

Eelistada tuleks hübriidi F1. Erinevalt sortidest omab F1 palju „plusse“, eriti kasvuhoone jaoks: talub paremini halba valgustust, viljub paremini halbades kasvutingimustes, viljad ei kannata temperatuuri ja niiskuse kõikumiste puhul jne.
1m kõrgustesse kasvuhoonetesse sobivad hübriidid: F1 Turu kuningas (Korol rõnka)  (I kuni VII), F1 Milleenium. 2 m kõrgustesse kasvuhoonetesse sobivad pooldeterminentsed hübriidid: F1 Blagovest, F1 Nokturn, F1 Sonaat, indeterminentsed F1 Uvertüür, F1 Rapsoodia, F1 Etüüd aga samuti roosade viljadega uued hübriidid F1 Turu kuningas (Korol rõnka)VIII.


Tomat "Rapsoodia" F1

Kuidas arvestada õiget külvi ja taimede väljaistutamis aega.

Liiga varase külvi korral kasvavad taimed üle, venivad välja, muutuvad elujõuetuks. Sellepärast on väga tähtis õigeaegne külv. Optimaalne istikute kasvamisaeg tärkamisest väljaistutamiseni loetakse 55-65 päeva (determinantsed tomatitaimed kasvavad kiiremini, indeterminantsed aeglasemalt). Sellele ajale liidetakse 5 päeva külvist tõusmete ilmumiseni. Kokkuvõttes saavutame aja 60-70 päeva.
Edasi arvestame väljaistutamis aja (see sõltub kliima tingimustest). Taimede väljaistutamis aeg langeb ajale, mil ööpäevane õhutemperatuur ületab +10 oC kütteta kasvuhoonesse ja +5 oC köetavatesse kasvuhoonetesse. (Näiteks Eestis on kütteta kasvuhoonesse istutamise aeg 5 mai paiku).
Teades neid aegu on võimalik täpselt välja arvestada külvi aeg. Niisiis Eestis (ilma kütteta kilekasvuhoone jaoks) tuleks indeterminantse hübriidi seemned külvata 23-24 veebruaril.

Nõuanne: kui on võimalus öökülma puhul kasvuhoone sees katta taimi (paberiga, katteloori või kilega) ja kui lubavad kliimatingimused, võib külvata seemneid kuni 10 päeva varem.

Istikute kasvatamine.
Enne külvi on kasulik seemned desinfitseerida ja leotada mikroelemente sisaldavas vees. Võib osta valmis mullasegu tomatitele või valmistada segu ise. Siin on mõned variandid:
* 2 osa turvast, 1 osa liiva, 1 osa mättamulda;
* 5 osa huumust, 4 osa mättamulda, 1 osa saepuru;
* 100% kõrgturvast. Kõrge happesuse korral lisada dolomiidijahu või kriiti. Soovitav oleks lisada ka mineraalväetise segu (50-70 g lämmastikku, 140-150 g fosforit, 180-200 g kaaliumi 1m3 mulla kohta).
Enne külvi mulla pind tasandatakse, niisutatakse ja tehakse madalad (0,5-1 cm) vaod 4-5 cm vahedega. Seemnete vahekauguseks jäetakse umbes 1 cm. Külv kaetakse kilega. Optimaalne idanemistemperatuur on 24-26 oC. Kohe peale esimese tõusme ilmumist eemaldatakse kile ja külv asetatakse nädalaks kõige valgemasse kohta. Temperatuuri alandatakse 18 oC päeval ja 15 oC öösel. Kuni lõpliku tärkamiseni hoitakse istikuid 18-22 oC päikselise päevaga, 17-19 oC pilves ilmaga ja 15-17 oC öösel juures.  Esimese pärislehe ilmumisel pikeeritakse taimed 8-12 cm läbimõõduga pottidesse. Sealjuures kasutatakse soojendatud (üle 15 oC) mulda, tõusmed pikeeritakse mulda kuni idulehtedeni. Kehva kasvu korral väetatakse taimi kaks korda, esimene kord 2 nädalat peale pikeerimist ja teine kord 10 päeva enne väljaistutamist.
10 -12 päeva enne väljaistutamist hakatakse taimi karastama (karastamine on kergem katmikalale istutamiseks kui kasvatamise jaoks avamaal). Karastatud taimed hakkavad katmikalal kiiremini kasvama. Taimi on parem istutada pilves ilmaga või õhtul.

Nõuanne: enne tomatite kasvuhoonesse istutamist võib seal kasvatada kiiresti valmivaid kultuure (salat, rohelist sibul,  redis). Selleks puhastatakse kasvuhoone lumest märtsi lõpus, kaetakse kilega ja külvatakse aprilli algul peale maa sulamist seemned. Umbes 25-30 päeva pärast korjatakse saak ja istutatakse tomatid kasvuhoonesse.


Tomat "Etüüd" F1

Tomatite eest hoolitsemine.

Kastmine: kastetakse hommikuti sooja (mitte alla +20 oC) veega. Kastetakse väga ettevaatlikult, et vett ei satuks lehtedele. Seejärel tuulutatakse kasvuhoonet põhjalikult. (Kui kastetakse õhtuti, püsib kasvuhoones terve öö kõrge niiskus, mis on soodus haiguste arenguks.) Kastetakse kord nädalas nii, et muld niiskuks 20-25 cm sügavuseni. Järgmisel päeval kui pealmine kiht on kuivanud, rohitakse ja kobestatakse.
Väetamine: sügisel lisatakse mullale orgaanikat (8-10 kg/m2), fosfor ja kaaliväetist. Mineraalväetist võib lisada ka kevadel mulla ettevalmistusel. Lämmastikväetist annatakse vajadusel kasvuajal. Tomatit on soovitav väetada koos kastmisega: kuiv väetis puistatakse mulla pinnale ja seejärel kastetakse. Väetatakse 15- 20 päevaste vahedega (25 – 30 g ammoonium, 40 g superfosfaati, 30 g kaaliväetist, lahustatult 10 l vett/ 4 -5 m2). Lämmastiku antakse vajadusel, sest üleliigne lämmastik kasvatab „rohelist massi“ ja saagikus väheneb.
Ülessidumine: tomateid kasvatatakse rööptoestiku abil (traadid, mis on paigutatud lae alla ridade kohale). Need asetatakse  paigale enne taimede kohaleistutamist, et hiljem mitte kahjustada taimi. Rööptoestik asetatakse paigale vastavalt taimede istutusskeemile: indeterminantsetele sortidele 90+60x35-40 cm või 70x35-40 cm; determinantsetele: 80+50x25-30 cm või 70x25-30 cm.
2-3 päeva peale istutust seotakse taimed sidumisnööri abil toestiku külge. Nööri ülemine ots seotakse libiseva silmusega ja väikese varuga (see võimaldab vajadusel nööri uuesti siduda).
Taime külge seotakse nöör 2-3 lehe kõrgusele vaba silmusega (peab teadma, et taime vars muutub kasvades jämedamaks). Seejärel keeratakse taim ettevaatlikult ümber nööri, püüdes mitte vigastada lehti ja õisikuvarsi.
Hiljem keeratakse taime (samas suunas!)ümber nööri umbes kord nädalas. Sealjuures jälgitakse, et nöör ei oleks liiga tugevasti ümber taime.
Kujundamine: indeterminantsetel ja pooldeterminantsetel taimedel kasvatatakse 1-2 haru. Ühe haru kasvatamiseks kõrvaldatakse kõik külgvõsud, jättes ainult peavõsu. Kui soovitakse 2 haru, siis jäetakse alles üks tugev külgvõsu. See seotakse nagu peavõsugi, toestuse külge ja eemaldatakse külgvõsud ( kui soovitakse kasvatada 2 harulisi tomateid, tuleb nad istutada harvem, kuna sellisel puhul saab ju ühest taimest kaks).
Kui kasvatatakse determinantseid sorte madalal katmikalal, siis kujundatakse taimed 1 – 2 harulisteks, koristatakse varane saak ja taimed eemaldatakse. Kui aga kasvatatakse kõrges kasvuhoones, siis kujundatakse taime teisiti. Külgvõsude eemaldamisel jäetakse alati ülemine tugev haru alles, millest saab edaspidine peaharu. Need harud seotakse toestuse külge. Sellisel moel kasvab taim kõrgeks ülemiste külgvõsude abil. Peab tähelepanelikult jälgima, et alati jäeks üks ülemine külgvõsu „reservi“ edasiseks kasvamiseks.
Kui  valmivad esimesed viljad, hakkavad alumised lehed kolletuma ja need tuleb regulaarselt eemaldada. Normiks on, et alumised lehed eemaldatakse kuni esimese õisikuvarreni, millel hakkavad valmima viljad. 35 – 45 päeva enne lõpliku saagi kogumist, eemaldatakse taime tipud (muidu viimased viljad ei jõua valmida).

Nõuanne: külgvõsud eemaldatakse 5- 7 cm pikkuselt – kasvama jätmise puhul nad varjutavad taime ja võtavad talt jõudu.

Saagi koristamine: tomatid eemaldatakse kohe kui nad hakkavad punaseks minema. Sellisel juhul on üldine saagikus suurem. Taimel valminud tomatid on aga maitsvamad. Tomati keskmine saagikus kilekasvuhoones on umbes 10 kg/m2.