Metsvits

Dekoratiivaianduses kohtab umbes 20 liiki metsvitsasid, laialdaselt kasvatatakse neist 6-8. Kuid esmapilgul neile taimedele vaadates on raske uskuda, et nad kuuluvad ühte perekonda. Võimalik, et neid ühendab vaid see, et nad on suurepäraseks kaunistajaks rannikualadel.

Huvitav on etümoloogia metsvitsa ladinakeelsest nimetusest - Lysimachia. See on antud nime Lysimachus (sünd. umbes 360a e.m.a) - väepealiku ja ihukaitsja Aleksandr Makedonski järgi. Pliniuse kinnitusel oli Lysimachus esimene, kes leidis ja kirjeldas metsvitsa.

Metsvitsad on rohtsed mitmeaastased (harvem üheaastased) taimed püstiste või roomavate lehistunud vartega. Lehed paiknevad vahelduvalt või männaseliselt. Metsvitsa õied on kollased või valged, harvem roosad, koondunud kobar- või kilpõisikusse. Mõnel metsvitsa liigil võivad õied olla üksikud või koondunud mõne kaupa lehekaenaldesse.

LIIGID.
Harilik metsvits (Lysimachia vulgaris) - püstine taim kõrgusega kuni 1,5 m. Õied kollased, koondunud pöörisõisikusse. Õitsemine algab juuni lõpus ning kestab umbes kaks kuud. Väikesed kellukjad õied, mille läbimõõt on umbes 2 cm, on koondunud tipmistesse püramiidsetesse pöörisõisikutesse. Kroonlehtede metalliläikeline kollane värvus sulab kokku pruunikas-punase õiekrooni aluse värvusega, mis on ka kergesti märgatav putukatele. Metsvits tolmleb mesilaste abil; ta on hea meetaim. Ebapiisava valguse juures, varjus, arenevad valgust armastaval metsvitsal väikesed, mitteavanevad, isetolmlevad õied.

Longus metsvits (Lysimachia clethroides) - risoomjas mitmeaastane taim, harunematute püstiste võrsetega. Võib kasvada kuni 1,2 m kõrguseks. Lehed vahelduvad, istuvad, ovaal-lantsetsed, kuni 15 cm pikkused. Õisikud tipmised, tihedad, viljapea sarnased, 15-40 cm pikkused, koosnevad väikestest, valgetest, tähtjatest õitest. Õitsemise alguses on õisikud longus, kuid mida aeg edasi, seda püstisemaks õisikud muutuvad. Longus metsvits õitseb juuni lõpust 15-20 päeva.

Täpiline metsvits (Lysimachia punctata) - rohtne mitmeaastane taim nõrgaltharunevate, püstiste võrsetega, moodustades koheva kurtiini. Täpiline metsvits kasvab kuni 60-80 cm kõrguseks. Lehed istuvad, lai-lantsetsed, teritunud, koondunud 4 kaupa männastesse. Õied suured, erk-kollased, kitsa punaka triibuga keskosas, meenutavad tähekest. Õitsemise ajal kattub täpiline metsvits rikkalikult õitega ümber võrse ülemise osa. Õitseb juuni lõpust augustini. Täpilisel metsvitsal on kirjulehelisi vorme. Kõige populaarsemateks sortideks on "Variegata" ja "Alexander" - valgeservaliste lehtedega, mis on servast pisut keerdunud. "Golden Alexander" - sarnane sordile "Variegata", kuid on kollaseservaliste lehtedega.

Ripsmeline metsvits (Lysimachia ciliata) - mitmeaastane taim püstiste võrsetega, mille kõrgus on kuni 50 cm, haruneb aluselt, harvem võrsete ülemisest osast. Ripsmelise metsvitsa lehed on ovaal-lantsetsed, teritunud, kuni 15 cm pikkused. Õied sidrun-kollased, pikkadel õievartel, koondunud kohevasse õisikusse. Õied meenutavad kellukaid. Ripsmeline metsvits on talvekindel. Väga huvitav sort on "Firecracker" - veinipunaste lehtedega ja erksate väikeste õitega.

Lysimachia ciliata "Firecracker".

Roomav metsvits (Lysimachia nummularia) - erineb teistest metsvitsadest roomavate võrsete poolest. Roomava metsvitsa võrsed on peenikesed, ühtlaselt lehistunud, kergelt harunevad, 30-50 cm pikkused. Võrsed on tihedalt surutud vastu mulda, ning juurduvad lehesõlmede kohtadest. Lehed vastastikused, lühikese leherootsuga, ümarad, 2-3 cm pikkused, sarnanevad müntidele. Õied kollased, alustassi sarnased, lühikestel õievartel, paiknevad lehekaenaldes. Õitseb juunis - augustis. On aretatud kuldkollaste lehtedega sordid. Väga populaarne on sort "Aurea".

Veronica armena ja Lysimachia nummularia "Aurea" kiviktaimlas.

Tõmmu metsvits (Lysimachia atropurpurea) - haruldane mitmeaastane taim kõrgusega 45-90 cm.
Kodumaa on Kreeka. Lääne kataloogide järgi kasvutsoon: 3-9. Oivaline taim peatüüpi paljude veinipunaste, peaaegu mustade õitega, harva kontrastsete hõbe-roheliste lantsettlehtedega. Huvitavalt iseloomulik on ka kerge gofreering lehtede servades, eriti märgatav noortel lehtedel. Moodustab 45-60 cm läbimõõduga põõsa. Õitseb juulis-augustis. Vajab kasvuks avatud päikeselist või kergelt varjulist kasvukohta ja kerget, hea drenaaziga pinnast, pH 6-7. Taim kannatab ka kuiva, kuid eelistab niisket pinnast, seepärast on teda soovitav kuivade ilmadega kasta. Soojades regioonides võib olla agressiivne. Kerge paljundada seemnetega. Seemned külvatakse istikute saamiseks veebruaris turba ja liiva segusse. Külv teostatakse mulla pinnale, kuna idanemiseks on vaja valgust. 13-15 oC juures ilmuvad tõusmed 10-12 päeva pärast. Suuremaks kasvanud taimed istutatakse ümber pottidesse läbimõõduga 7,5 cm. Kasvukohale istutatakse juunis. Enne õue istutamist peab taimi tingimata karastama. Taimede vahekaugus - 45 cm. Suurepärane taim bordüürides, võib kasvatada aiavaasides ja on väga kaunis lillekimpudes. Meelitab liga liblikaid. 

Lysimachia atropurpurea "Beaujolais".

KASUTAMINE.
Kasutatakse grupiistutusteks. Roomavat metsvitsa kasutatakse pinnakattetaimena nii päikeselisel, poolvarjulisel, kui ka varjulisel kohal, kus ta asendab edukalt muru. Võib katta seinu ja kive, seepärast istutatakse teda ka suurtesse alpinaariumitesse. Sorti "Aurea" kasutatakse peale selle veel ka amplitaimena, istutades taime konteinerisse. Veesilma kalda kujundamiseks sobivad täpiline metsvits, harilik metsvits ja longus metsvits. Kõrgekasvulisi metsvitse võib kasutada varjulistes lillepeenardes, erinevat tüüpi ja suurust veesilmade ääres. Eriti sobivad nad looduslikus stiilis veekogude äärde. Sobivad hästi grupilistesse segaistutustesse puude alla koos astilbega (Astilbe), kellukatega (Campanula), kitseenelasega (Aruncus), sõnajalgadega ja teiste, varjuarmastavate mitmeaastaste taimedega. Kirjulehelised ja purpurlehelised teisendid tekitavad ilusa kontrasti erinevat sorti hostadega, rodgersiatega ja bergeeniatega. Peale selle on nad kaunid ka dekoratiivkõrreliste kõrval, samuti tarnade ja luga kõrval. Kimpudesse sobib väga hästi täpiline metsvits.

KASVATAMISTINGIMUSED:
* Metsvitsad eelistavad päikeselist kasvukohta ja rikast niisket mulda;
* Kasvavad ruttu suureks ja võivad kurnata oma naabreid;
* Metsvitsad võivad kasvada ja õitseda varjus, kuid on seejuures väiksemad;
* Metsvitsad taluvad lühiajalist üleujutust;
* Roomav metsvits on vastupidav tallamisele;
* Roomav metsvits võib roomata madalas veekogus kuni 10 cm sügavusel;
* Hariliku metsvitsa võib istutada kuni 10 cm sügavusele vette.

Lysimachia minoricensis - Kirjulehine metsvits.

HOOLDUS.
Talvekatet ei vaja. Suve jooksul hoitakse püsivalt kõrget niiskustaset mullas. Vertikaalselt kasvavate metsvitsade äraõitsenud varreosad lõigatakse peale õitsemist maha. Sügisel lõigatakse varred maha ja taimele puistatakse peale komposti. Roomava metsvitsa varsi ei lõigata, nele puistatakse lihtsalt komposti peale. Ühel kohal kasvab kuni 10 aastat. Täpiline metsvits, ripsmeline metsvits ja eriti ussilill laienevad juure kaudu tugevalt edasi, nende kasvu tuleb piirata, roomav metsvits roomab mulla pinnal, ta on nõrk, ning teda on lihtne ohjata.

PALJUNDAMINE.
Seemnetega ja vegetatiivselt. Seemnete paremaks idanemiseks on soovitatav neid peale külvi stratifitseerida 1-2 kuu jooksul. Õitsema hakkavad 2-3 kasvuaastal. Vegetatiivselt paljundatakse jagamise teel, juurelõikudega, juurmiste võsudega ja pistikutega. Jagada ja ümberistutada võib metsvitsasid varakevadel kuni lehtede puhkemiseni, või siis sügise alguses (septembris). Roomavat metsvitsa paljundatakse 10-20 cm võrsetega, või juba vastu mullapinda juurdunud külgvõrsetega, millel on hästi arenenud juuresüsteem.