Külvame talve alla.

Möödas on sügisesed askeldused aias. Te saite aia korda, jagasite lahutamist vajavad mitmeaastased taimed, istutasite lillesibulad maha, valmistasite talvitumiseks ette katmist vajavad taimed...
Jäänud on vaid viimane pintslitõmme - külvata mitmeaastaste taimede seemned talve alla.
Kas tasub üldse paljundada seemnetega kui saadaval on laias valikus istutusmaterjali? Arvatakse, et oma aia tarbeks taimede paljundamine seemnetega on siiski kasulik, kuigi nõuab teatud kogemusi ja teadmisi.

Seemnete talve alla külvamise positiivsed momendid:
- võib kasvatada taimi, mida on harva saada valmis istikuna, sagedamini liigid;
- saada koheselt palju taimi.
- parandada olemasolevat istutusmaterjali, kasvatada uut materjali vana asemele, mis võib-olla kahjustunud haigustekitajate poolt;
- saada mitmeaastasi taimi, mille paljundamine jagamise teel on raske, ning vajab pikka taastamisaega (neid on kergem paljundada seemnetega, kui võidelda jagatud taime ellujäämise eest.

Millal ? Kõige õigem külviaeg on siis, kui maapind hakkab külmuma, ning tekib kerge kirmetis (tavaliselt oktoobri lõpp - novembri algus). Oluline on tabada eeltalve lõppu, kuid mitte kiirustada, vastasel juhul võivad seemned idaneda enne õiget aega ja seemikud hukkuvad. Miks just hilissügisel, aga mitte varakevadel, või talvel aknalauale ? Just siin algab kõige tähtsam: seemnete idanemiseks vajalike nõudmiste tundmine.

Millised taimed ?
* Eelisjärjekorras vajavad külvamist seemned, mis kaotavad kiiresti idanemise. Hoida selliseid seemneid kevadeni oleks ju mõttetu. Neid on parem külvata kohe peale varumist (suvel, või sügise alguses), kui see aga mingil põhjusel jäi tegemata, siis hilissügisel.
Selliste kultuuride hulka kuuluvad: koerahammas (Erythronium), lumeroos  (Helleborus), lõokannus (Corydalis), moosesepõõsas (Dictamnus), pojeng (Paeonia).
* Mitmeaastased taimed, millel on väga tihe seemnekest: käoking (Aconitum), ogaputk (Eryngium), piimalill  (Euphorbia), emajuur (Gentiana), piiskenelas (Gillenia), skopoolia (Scopolia), upsujuur (Veratrum). Kui külvata need kultuurid hilissügisel, niiskesse ja jahedasse mulda, paisuvad nad hästi ja rõõmustavad meid kevadel ühtlaste tõusmetega.
* Taimedel, mille seemnetel on väljaarenemata idu, ning mis vajavad kindlasti stratifikatsiooni, st. külma mõju tursunud seemnetele.
Stratifikatsiooni asendab seemnetele talv, kui nad jäävad lume alla siis kevadel ärkavad nad taimedena ellu.
Stratifitseerida võib erinevalt, kuid parim valik on külvata seemned otse avamaale hilissügisel. Nii võtavad hoogu paljud muidu halva idanevusega seemned: oganupp (Acaena), puju (Artemisia), murtud süda (Dicentra), püvilill (Fritillaria), emajuur (Gentiana), iris (Iris), loodjuur (Onosma).
* Paljude haruldaste mitmeaastaste taimede seemned idanevad ebaühtlaselt, mõnikord alles teisel või kolmandal aastal. Nendeks on adoonis (Adonis), valevlill (Bulbocodium), preeriaküünal (Camassia), kuutõverohi (Polygonatum), varjuliilia (Smilacina), Podophyllum, kolmseemnik (Triosteum) jne. Neile sobib samuti talve-eelne külv, kusjuures külvatakse kasti või potti, mis jäetakse kasvuhoonesse või kaevatakse mulda ja märgistatakse asukoht, mitte otse avamaale (kergem oodata tõusmeid ja neid mitte kaotada).
* Huvitav on see kuidas stratifitseerimine mõjutab mõnede taimede sordiomadusi, mis viib mõnikord isegi õisikute värvi muutuseni. Näiteks, kukekannus. Tema seemned on parem külvata aknalauale või kevadel otse avamaale, vastasel juhul, nagu näitasid kuulsa aretaja N.I.Maljutini katsed, võivad roosade kroonlehtede asemel areneda traditsioonilised sinised ja helesinised.

Külvame suvikuid !
Talve alla võib külvata ka mõningaid suvelilli. Näiteks Äiakas (Agrostemma gracilis), suviadoonis (Adonis aestivalis), rukkilill (Centaurea cyanus), sarikibeeris (Iberis umbellata), mõru ibeeris (Iberis amara), harilik saialill (Calendula officinalis), elegantne klarkia (Clarkia unguiculata), kaunis klarkia (Clarkia pulchella), harilik kosmos (Cosmos bipinnatus), kalifornia läänemagun (Eschscholzia californica), ning, loomulikult, sügisese aia ilu - aster (Callistephus chinensis).
Sügisese külvi eelis kevadise ees: tugevamad taimed, tavalisest varajasem õitsemine.

Kuidas seda teha?
Nüüd veel üks tähtis moment: külvi tehnoloogia. Otse avamaale on parem külvata suured seemned, valides varjuline koht, mis on hoolikalt umbrohtudest puhastatud. Külvake vakku, raputades peale õhuke kiht mulda või liiva (külvisügavus sõltub seemnete suurusest). Kindlasti märgistage read etikettidega, kus on peal taime nimetus.
Väikesed seemned, või pika idanemisajaga seemned on parem külvata külvinõusse kõrgusega vähemalt 12-15 cm, millel on põhjas drenaažiavad.
Mullapind töödelge hoolikalt tumeda kaaliumbermanganaadi lahusega, võib ka "Fundasooli" või "Maksim"-iga.
Külvimuld peab olema kerge, liivakas, alpitaimede puhul turbalisandiga.
* Külve ei soovitata teha puude alla, vastasel juhul tärkavad koos mitmeaastaste taimedega ka põõsaste ja puude seemned.
* Kui te ei jõudnud talve alla külvata, võib külvata ka talvel kui maapind pole veel läbi külmunud - lume alla. Tulemus on sageli veel parem, kuid see on juba teine tehnoloogia.