Kõrvits "Atlantic Giant"

Kõrvits suureviljaline "Atlantiline Hiid".
Keskhiline sort. Tõusmetest valmimiseni 110-130 päeva. Vilja mass 30-50 kg. Säilib hästi .

Paremad eelviljad kõrvitsale on mitmeaastased rohttaimed, üheaastased rohttaimed, kapsas, kartul, tomat, sibul. Et ära hoida kõrvitsa haigestumist on soovitav kõrvitsat samal kasvukohal kasvatada iga 3-4 aasta tagant, mitte tihedamini. Kõrvits ei vaja kohest pinnase vahetust, kuid vajab orgaanilist väetist (sõnnikut või komposti 60-80 kg/m2-le) samuti reageerib ta hästi väetamisele õitsemise ajal lämmastik-kaaliumväetistega ja viljade moodustamise ajal kaaliumväetisega (kaaliumsalpeetrit antakse 100 g/m2-le). Vähese toitainete sisalduse korral mullas hävivad taime võrsed. Hästi reageerib kõrvits 0,02%-lise humaatväetise lahusega pritsimisele.

* Kõrvits sisaldab umbes 90% vett, palju rauda ja pektiinaineid, suhkruid, räni, fosforhappeid, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, aga ka vitamiine B1, B2, B3, PP, E ja palju provitamiini A (eriti ereoranþis viljalihas). Peale selle, et ta on hinnaline toiduaine, mida organism hästi omastab, kasutatakse teda laialdaselt ka meditsiinis.
Kõrvits avaldab soodsat mõju jämesoole põletike ja kõhukinnisuse ravis. Eriti efektiivselt kasutatakse kõrvitsat hüpertoonia, rasvumise ja ainevahetushäirete korral. Kõrvitsaseemneleotis alandab valu stenokardia puhul.
Kõrvitsa diureetilist mõju kasutatakse tursete puhul, mis on tingitud südame veresoonkonna haigustest. Sel puhul kasutatakse kõrvitsa putru (soovitavalt meega), mida süüakse kaks korda päevas.
Neeru- ja maksahaiguste puhul soovitab rahvameditsiin juua värsket kõrvitsa mahla (100-200 g päevas) või 500 g riivitud viljaliha.
Puhastatud kõrvitsaseemned mõjuvad hävitavalt ussnugilistele. Neid kasutatakse paelussi ja laiussi väljutamiseks.
Kõhuusside väljutamiseks kodustes tingimustes on kaks moodust:
* Toored seemned puhastatakse kestast, jättes alles õhukese roheka kile, peenestatakse, seejärel segatakse mee või keedisega (100 g keedist 300 g seemnete kohta) ja võetakse tühja kõhuga, voodis lebades, väikeste portsionite kaupa tunni jooksul. Umbes kolme tunni pärast juuakse kõhulahtistit ja poole tunni pärast (sõltuvalt soolestiku reaktsioonist) tehakse klistiir. Seemnete kogus: 3-4 a. lapsed kuni 75 g, 10a. kuni 150 g.
* 500 g seemneid koos seemnekestadega lastakse läbi hakklihamasina, lisatakse liiter vett ja aurutatakse veevannis kaks tundi, keema mitte lastes. Segu kurnatakse läbi marli. Kogu keeduvesi juuakse tühja kõhuga 20-30 min. jooksul. Kahe tunni pärast võetakse lahtistit. Üle 10a. lastele valmistatakse tõmmis 300 g, 5-7a. 200 g. ja kuni 5a. 100-150 g seemnetest  (proportsionaalselt vähendatakse vee kogust). Soolenugiliste vastase vahendina sobib kasutada kuni 2 aastasi seemneid.
Peeneks riivitud toore viljaliha mask stimuleerib vereringet, mõjub nahka toniseerivalt ja parandab selle elastsust.