Endiiviasigur "Myrna" F1 (friseesalat)

Friseesalat "Myrna" F1 (endiiviasigur) - Cichorium endivia L. var. crispum.
Asendamatu vitamiinirikas roheline köögivili diabeetikutele !
Üheaastane taim korvõieliste sugukonnast. Moodustab võimsa leheroseti ja juurvilja. Lehed on rohelised, laiad, sisselõigetega, kergelt kibeka maitsega.
Hübriidi väärtus: külmakindlus.
Suurepärane dieettoode. Sisaldab kergestiomastatavat inuliini, mis on vajalik diabeedihaigetele. Tõstab organismi toonust, parandab isu ja seedimist, mõjub soodsalt närvisüsteemile. Tarvitatakse toiduks värskelt, hautatult, praetult, kasutatakse salatite valmistamiseks.
1 gramm = 800-1000 seemet.

* Praegu kohtab seda suurepärast taime aedades väga harva, kuigi tema kasvatamine on väga perspektiivne.
Endiiviasigur on huvitav selle poolest, et varustab meie lauda sügis-talvisel perioodil, ajal, mil meie tavaliste roheliste köögiviljade varud on lõpukorral, suurepärase salatirohelisega. Selleks, et kõrvaldada pikantset kibesust, keedetakse rohelisi lehti, või hoitakse soolvees 20 minutit, seejärel pestakse, ning kasutatakse salatites, garneeringutes, suppides jne.
Endiivia tähtsaim bioloogiline omapära - kiire suure leheroseti moodustumine. Lühikese ajaga areneb võimas leherosett, kaaluga 300-400 g ja rohkemgi.
Lehed on piklikud, sügavalt lõhestunud, tugevalt kähardunud servadega. Lehtede värv sõltuvalt sordist ja varieerub kollakasrohelisest tumeroheliseni. Juur on väike, puitunud, harunev. Kui saabuvad pikemad päevad ja temperatuur tõuseb, moodustuvad taimedel kiiresti püstised ja harunevad õisikuvarred koos õisikutega, mis koosnevad rohkearv ulistest sirelikarva väikestest õitest.
Hämmastav, et selline lõunast pärit taim omab sellist külmakindlust. Noore taimena talub külma  -4°C..-6°C, mis on väga tähtis kasutades teda otse peenralt võtmisel hilissügisel. Teda võib korjata kuni lumikatte saabumiseni.
Et saada värsket salatit ka hilissügisel, külvatakse endiivia suvel, sügisel aga korjatakse taim koos juurtega lavasse, mis külmade saabudes kaetakse raamide ja mattidega. Talviseks tarbimiseks kaevatakse taimed hoidlates niiskesse liiva. Korraliku ventilatsiooni korral säilivad nad seal mitu kuud. Talvel võib endiiviat ja eskariooli kasvatada kasvuhoonetes, kasutades sama agrotehnikat, mis peasalatilgi.
Toiduks kasutatakse taime noori lehti (rosetis), peamiselt salatina, harvemini keedetuna, hautatuna, samuti erinevate roogade kaunistusena. Nende salatite tarbimine parandab seedeorganite ja vereringesüsteemi tegevust.
Värskeid, suurelt tükeldatud lehti süüakse taimeõliga, äädikaga või sidrunimahlaga maitsestatuna, lisatakse maitse järgi suhkrut, soola ja raputatakse peale rohelist peterselli. Selleks võetakse 500 glehtede kohta 2sl. õli, 1sl. äädikat.
Endiiviat ja eskariooli hautatakse madalal tulel 30 minutit (750 g lõigatud lehti ja 60 g koorevõid, maitse järgi soola), vahetult enne lauale andmist nõristatakse peale sidrunimahla.

Eng.: Curly endive. Suom.: Kähäräendiivi, "frisee" sikurisalaatti. Sven.: Friseesallat (cikoriasallat). Bot.: Cichorium endivia L.