Teie ostukorv on tühi.
Savoi kapsas "Pasqualino" (kähar peakapsas)
Soodustus
Brassica oleracea L. var. sabauda
Köögiviljaseemned soodushinnaga (säilivusaeg 12.2024)
1.06€ 1.76€
Maksudeta: 0.87€
Maksudeta: 0.87€
Kähar peakapsas "Pasqualino" (savoi kapsas) - Brassica oleracea L. convar. capitata var. sabauda L.
Varajane sort (tõusmetest valmimiseni kulub 90-105 päeva). Vili kaalub 0,7-0,9 kg. Head maitseomadused. Ei lõhene. Kasutatakse värskena.
1 gramm = 250-300 seemet. Seemneid pakis 8,0 g.
Varajane sort (tõusmetest valmimiseni kulub 90-105 päeva). Vili kaalub 0,7-0,9 kg. Head maitseomadused. Ei lõhene. Kasutatakse värskena.
1 gramm = 250-300 seemet. Seemneid pakis 8,0 g.
Brassica oleracea var. sabauda - kaheaastane taim kapsaste perekonnast. Külmakindel.
Nõudmised kasvutingimuste suhtes samad, mis valgel peakapsal, kuid pisut leplikum, kasvab igasugusel mullal, ei nõua erilist väetamist.
Talub hästi ebasoodsaid kliimatingimusi ja on öökülmade suhtes kindlam.
See kapsa liik on vähem levinud, kui valge peakapsas ja erineb viimasest tugevalt mullilise lehtede struktuuri poolest, kapsapea kohevuse poolest ja õrna maitse poolest.
Ta on kõrgelt hinnatud kui dieetköögivili. Tema lehed sisaldavad valke, tuhkaineid, vitamiine C ja E, karotiini, tiamiini, riboflaviini, kaaliumsoolasid, fosforit ja rauda.
Savoi kapsas sisaldab sinepiõlisid ja fütontsiide. Ta on rikas aminohapete, süsivesikute ja pektiinainete poolest.
See kultuur on väga kasulik lastele ja eakatele inimestele, omab head diureetilist toimet ja ennetab vererõhu tõusu.
Eng.: Savoy Cabbage. Suom.: Savoijinkaali. Sven.: Savoykål. Bot.: Brassica oleracea L. convar. capitata (L.) Alef. var. saubada L.
* Savoi kapsas on palju magusam kui peakapsas ja oma toitainete poolest eriti hinnatud lastele ja vanuritele.
Millise maitsva supi saab sellest kapsast ! Kahju, et savoi kapsas säilib nii lühikest aega (juba vana aasta lõpuks hakkavad sisemiste lehtede servad kuivama).
Maitsev ja kasulik.
Savoi kapsa gofreeritud lehed eralduvad kergesti pea küljest, ning sobivad just kapsarullide tegemiseks, kuna hakkliha on mugav asetada niiske lehe lohku, leht ise aga on kergelt volditav nii ümbrikuks kui ka rulli keeramiseks. Leht on plastiline ka keetmata, ei rebene.
Eelnevalt tuleb vaid läbi lõigata paksem peasooneke. Savoi kapsast kasutatakse pirukate, vareenikute, šnitslite, köögivilja raguu valmistamiseks.
Värskest savoi kapsast tehakse maitsvaid salateid, mis on mineraalsoolade rikkad. Fosforit on savoi kapsas 60 mg/100 g, kaltsiumi 150 mg/100 g, ning kaaliumi kõige rohkem - 305 mg/100 g tooraines.
Savoi kapsas on dieetprodukt, sisaldades kuni 14% kuivaineid, 2,6-6,2% suhkruid, kuni 3% valke, 21-7 mg/100 g askorbiinhappeid, kuni 0,4 mg/100 g karotiini ja kuni 1% tselluloosi.
Mineraalelementide summa moodustab 0,9%. Need ained mängivad tähtsat rolli inimese normaalses toitumises, parandavad seedimist, ainevahetust, südame-veresoonkonna tegevust ja mõjutavad aktiivselt teisi protsesse. Kaaliumsoolad kiirendavad vedelike väljutamist organismist, parandavad südamelihaste tööd, kaltsiumsoolad abistavad luu-kudede loomisel.
C-vitamiini sisalduse poolest konkureerib savoi kapsas kartuli, apelsini, sidruni ja mandarinidega.
Savoi kapsa peenar äratab ka nende tähelepanu, kes temaga veel tuttav ei ole. Suuri päid ta ei moodusta, arvestada tuleb umbes 2 kg peadega või isegi väiksematega, kuigi sort "Vertju 1340" võib moodustad kuni 2,7-3 kg päid.
