Maksudeta: 1.17€
Keskvalmiv sort (periood tõusmetest kuni tehnilise küpsuseni 60-65 päeva). Põõsasjas taim. Viljad silinderjad, mügarjad, kollased, kaaluga 1,5-2 kg. Viljaliha hele, mahlane, väga õrn ja maitsev.
Sobib suurepäraselt värskelt tarbimiseks ja konserveerimiseks, asendamatu dieettoiduaine tänu oma madalale kalorisusele. Sorti hinnatakse viljade suurepäraste maitseomaduste poolest, samuti väga hea säilivuse ja transpordikindlusega.
Eng.: Courgette Zucchini. Suom.: Kesäkurpitsa. Sven.: Squash grön. Bot.: Cucurbita pepo L. var. giraumonas.
* Kabatšoki hooldustööd, kastmine ja väetamine.
Optimaalne temperatuur tõusmete ilmumiseks on +17+20°С. Seepärast peab kilekate olema peal, eriti öösel. Peale tõusmete ilmumist alandatakse temperatuuri (öösel +12+14°С, päeval +15+18°С), et taimed ei veniks välja. Edaspidi aga õhutemperatuuri järk-järgult tõstetakse. Kilekatted võetakse ära alles 12.-15. juunil. Kastetakse regulaarselt, vaid juuri, vältida vee sattumist lehtedele. Kuni õitsemiseni kastetakse kord nädalas 8-10 l/m2. Viljakandeperioodil kastetakse tihedamalt, 2-3 päeva tagant 10-12 l/m2 või kord nädalas 15-20 l/m2. Vee temperatuur +22+25°С.
Tähelepanu! Kastmine külma veega põhjustab noorte viljaalgmete hävinemist. Peale selle, sagedasel kastmisel võivad juured paljaks jääda, seepärast tuleks taimedele lisada multðiks turvast (3-5cm paksuselt).
Tähelepanu! Kobestada ja mulda kuhjata ei tohi! See vigastab juurestikku. Kabatðokki väetatakse kasvuperioodil mitu korda. Esimene kord on enne õitsemist, siis lahustakse 10 l vees 0,5 l veisesõnnikut ja spl nitrofoskat, lahust antakse arvestusega 1l 1 taime kohta. Teine väetamine on õitsemise ajal. 10 l veele lisatakse 1 klaasitäis puutuhka ja 1 spl täisväetist, kastetakse 5 l/m2. Kolmas väetamine toimub viljakandeperioodil. 10 l vees lahustada 1spl topeltsuperfosfaati, kaaliumsulfaati ja karbamiidi, andes seda 3 l/m2. Sel ajal väetatakse ka juureväliselt 10-12 päeva tagant karbamiidi vesilahusega. 10 l vees lahustatakse 1spl karbamiidi ja sellega pritsitakse taimi, kulu 1l taime kohta.
Kabatšokitaimi ei pintseerita. Kuid põõsa laienemisega jääb valgust põõsa keskossa vähem. Seepärast tuleks põõsa keskelt murda ära paar lehte, et valgusreþiim paraneks. Et meelitada putukaid õisi tolmeldama, soovitatakse pritsida taimi hommikuti järgmise seguga: 1 klaasitäies vees lahustada 1teelusikatäis mett. Taimi võib ka kunstlikult tolmeldada. Selleks murtakse isasõis, eemaldatakse sellelt kroonlehed ja tolmutatakse allesjäänud tolmukatega 2-3 emasõit.
Saagikoristus.
Saaki hakatakse koristama vastavalt viljade valmimisele, kui nende pikkus on 15-20 cm, aga läbimõõt 5-7 cm. Sellised mõõdud saavutatakse tavaliselt 8-12 päevaga. Siis on viljavars veel mahlakas ega ole puitunud, vilju saab kergesti noaga eemaldada. Soodsates tingimustes kasvavad kabatðokiviljad kiiresti, seepärast tuleb saaki koristada iga päev, et nad üle ei kasvaks.
Tähelepanu! Ülekasvanud viljad takistavad kasvu ja noorte viljade moodustumist. Kabatðokke (noori vilju) võib säilitada 0+2°С juures 2 nädalat. Üle 12 päeva säilitamine vähendab nende kvaliteeti, viljad on puised. Täiskasvanud vilju hoitakse kas keldris või tavalistes toatingimustes märtsi- aprillini.
Omakasvatatud seemnete saamine.
Sordilise seemne saamiseks valitakse nii isas- kui emasõied, isoleeritakse need ja tolmeldatakse neid kunstlikult nagu kurkegi: emasõis tähistatakse erksavärvilise kanga või niidiga. Täisküpsenud vili koristatakse enne öökülmi, jäetakse toatingimustesse veel 2-3 nädalaks järelvalmima. Seejärel lõigatakse vili lahti, eemaldatakse ja pestakse välja seemned, kuivatakse need ja hoitakse paberkotis toatemperatuuril. 1000 seemne mass on 130-150 g.