Spinat "Gigante d Inverno"

Spinat (Spinacea oleracea L.)
On pika päeva taim, vähenõudlik, kuid paremini kasvab kultiveeritud muldadel; lämmastiku üleküllus võib viia nitraatide kogunemiseni, regulaarne kastmine.
Haigused ja kahjurid: lehetäi, kärbsed, nälkjad, teod.
Valgu sisalduse poolest jääb spinat alla ainult rohelisele hernele ja noortele oakaunadele, mis tähendab, et temast valmistatud road on toitvad.
Teiseks, kõige kasulikemate toitainete nimekirjas, mida koostavad erinevate maade dietoloogid, on spinat esimesel kohal köögiviljade seas.
Talle lihtsalt pole võrdset sisalduvate vitamiinide, mikroelementide ja bioaktiivainete arvukuse ja koguse poolest.
Spinat - on üks parimaid karotiini allikaid (jääb alla vaid porgandile), tema rohelistes lehtedes on palju vitamiine C, B1, B2 aga samuti P, PP, K, E,
mis harva esinevad teistes köögiviljades. Peale selle sisaldab spinat fool- ja pantoteenhapet, kaaliumsooli, magneesiumit, rauda, fosforit, joodi.
Tänu sellisele rikkalikule ja mitmekesisele kasulike ainete koostisele see köögivili mitte ainult ei kaitse organismi, vaid samal ajal ka viib välja šlakke, tugevdab veresooni,
ennetab  kehvveresust, mõjub hästi hammastele ja igemetele. Eriti soovitavad dietoloogid teda rasedatele naistele, lastele ja nõrgema tervisega inimestele.
Spinati mahlakad lehed ei säilita kaua värskust - närtsivad kiiresti.
Poiss või tüdruk?
Spinat - varavalmiv üheaastane vähenõudlik taim maltsaliste sugukonnast.
Välimuselt  võivad olla väga erinevad, praeguseks on aretatud palju laineliste ja siledate, teravatipuliste - ja ümarate lehtedega sorte.
Spinat on kahekojaline, see tähendab, et on isas- ja emastaimed. Eristada saab õiekandja järgi - isastaimedel nad moodustuvad varem.
Peale selle, isastaimedel on oluliselt vähem lehti ja nad pole oma koostisega nii väärtuslikud kui emastaimed.
Ning järelikult harvendades peenart, tasuks kõigepealt lahti saada isastaimedest.
Millal külvata?
Veel üks spinati suurepärane omadus - külmakindlus. Vaatamata sellele, et taim on lõunamaine, kannatavad istikud välja kuni - 8ºC külma.
Aga taimed mis on istutatud sügisel, talvituvad lume all (keskvööndis kergelt kaetult).
Külvikorras kasvatatakse spinatit kui soojalembeste taimede eelkultuuri, kui ka teistkordse taimena pärast köögivilja - spinat sobib kokku praktiliselt kõikide taimedega.
Külvata võib kasvuhoonesse  ja avamaale (praktiliselt igal ajal kui maa pole lumega kaetud).
Märtsist - juulini - täiskasvanud lehtede tarvitamiseks, augusti keskpaigani - noorte lehtede tarvitamiseks.
Järgulised külvamised tehakse intervalliga 20-30 päeva. Viimased seemned külvatakse juuli lõpust augusti keskpaigani,
et taim moodustaks enne külmade saabumist väikese leheroseti.
Mõõduka kliimavööndi piirkonnas on vaja neid talveks katta. Vastu talve külvatakse seemned novembris, enne püsivate külmade saabumist.
Vastu talve külvist saab esimest saaki nädala võrra varem kui varakevadel külvatud.
Kuidas külvata?
peenra pealispinnale tehakse väikesed, 1,5-2,0 cm, vaod. Vaopõhi niisutatakse, seejärel külvatakse seemned vahekaugustega reas 7-10 cm. Vaovahed - 30-35 cm.
Kui kavatsetakse taimi kasvatada noorte lehtede tarvitamiseks, on paigutusskeem - 5-7 cm X 25-30 cm. Seemned kaetakse mullaga, pealispind tihendatakse kergelt.
Taimed tärkavad 14-21 päeva pärast, olenevalt ilmastikutingimustest.
Kuidas hooldada?
Kui istikud on piisvalt suured (on moodustunud teine pärisleht), külvid harvendatakse, kuna ühest seemnest kasvab spinatil kaks võrset. 
Külvi  tihedaks kasvamine pole soovitav - halva õhustamise korral on taimedel suurem risk jahukastesse haigestuda. Taime vahed peavad reas olema umbes 15 cm.
On väga tähtis tegutseda ettevaatlikult, püüdes mitte vigastada allesjäävaid taimi. Pärast spinati harvendamist, taimed kastetakse.
Kogu vegetatsiooniperioodi vältel tuleb regulaarselt kobestada mulda. Kuiva ilmaga tuleb kasta, et taimed kasvataksid korraliku saagi ja oleksid esindusliku väljanägemisega.
Tavaliselt on piisav 2-3 korda nädalas 3 liitrit vett peenra jooksva meetri kohta. Pinnase normaalne niiskustase väldib taime putkumist.
Kevadise külvi spinat on koristusvalmis 8-10 nädala möödumisel pärast taimede tärkamist, suvise - 10-12 nädala pärast.
Väga tähtis on saak õigeaegselt korjata: kui taimed jäävad liiga kauaks seisma, muutuvad lehed krobedaks ja mittemaitsvaks.
Rosett lõigatakse esimese lehe alt või tõmmatakse maast välja. Kuid võib ka lehti võtta olenevalt tarvidusele.
Spinatit on parem korjata hommikul, kuid mitte kohe pärast kastmist või vihma, kuna sel ajal on lehed väga rabedad ja murduvad kergelt.
Transportida ja säilitada saab neid ainult kuivadena. Spinatit hoitakse külmkapi alumisel riiulil kilekotis mitte rohkem kui kaks ööpäeva.
Talveks hoidistamiseks võib neid külmutada - külmutatult nad säilitavad oma kasulikud omadused.
Kahjurid ja haigused. 
Spinati mahlakatel lehtedel sätivad ennast meelsasti sisse lehetäid, söövaid neid ka kärbsevaglad. Nälkjad ja teod armastavad samuti seda köögivilja.
Hilissuvel võib tema lehtedel ilmuda ebajahukaste, eriti kui taimed kasvavad tihedalt.
Võidelda nende haiguste ja kahjuritega on küllaltki keeruline, kuna leheköögivilju ei soovitata pritsida mürkkeemiaga.
Sellepärast tuleks profülaktilistel eesmärkidel rangelt järgida agrotehnikat ja õigeaegselt koristada taimsed jäägid.
Et vältida jahukastet on parem valida sellele vastupidavad sordid ja hübriidid: "Viktoria", "Spokein F1", "Sporter F1", "Matador", "Space" jt.

Muide:
• Spinatist saab valmistada roogasid kiirelt ja lihtsalt. Teda keedetakse, aurutatakse, kasutatakse täiteks pirukates, suppides ja pürees.
Noored värsked lehed lisatakse salatitesse. Köögivilja neutraalne maitse võimaldab teda kokku sobitada paljude toiduainetega. 
• Kreekas on väga populaarne riis spinatiga ja sidrunimahlaga. Itaalias - riisi ja spinati supp (Minestra con riso e spinaci).
Prantslased valmistavad pirukat juustu, spinati ja seentega. Taime värskeid või sügavkülmutatud lehti kasutatakse India teadjameeste sajanditevanuses kulinaarias,
mis on lühidalt öeldes tervisliku elustiili filosoofia. 
• Spinat on oluline dieedi komponent, soovitatakse aneemiahaigetele. Ja asi pole ainult selles, et ta on üks olulisi raua allikaid.
Taime lehed sisaldavad samuti suurt kogust klorofülli, mis oma keemilise koostisega sarnaneb vere hemoglobiinile. 
• Vees, mis jääb järgi pärast spinati keetmist, säilivad kõik vitamiinid, mineraalid ja toiteelemendid mis taimes on.
Enne kui inimesed hakkasid hakkasid spinatit kasutama ravi eesmärkidel, leidsid nad sellele praktilisema kasutuse.
XVIII - XIX sajanditel immutati "spinativeega" paberit, mida kasutati kamina süütamisel - see põles eriti kaua.