Maksudeta: 0.87€
Kasvatatakse nagu punapeeti, noored lehed tarvitatakse toiduks värskelt, keedetult ja küpsetatult. Lehtpeet külvatakse vakku või pesadena. Pesadevaheline kaugus lehtede saamiseks 15-20 cm, varte saamiseks 40 cm. Külvisügavus 2-3 cm.
Lehtpeet - külmakindel köögivili. Seemned hakkavad idanema +6+7°C juures. Siiski võivad öökülmad (kuni -3°C) kahjustada tõusmeid. Optimaalne temperatuur kasvuks ja arenguks on +17+23°C.
Lehtpeeti võib kasvatada ka kui teise aasta kultuuri. Sel juhul külvatakse seemned augusti viimastel päevadel, või septembri esimestel päevadel täpselt samuti kui kevadel. Talveks puistatakse taimed mullaga üle ja kaetakse kuuseokstega. Järgmisel aastal korjatakse lehti kuni suve keskpaigani, kuni taimed hakkavad moodustama seemneid.
* Maa ettevalmistamine ja seemnete külv avamaale.
Lehtpeet ei ole mulla suhtes väga nõudlik. Siiski eelistab ta saviliivmuldi, kergeid ja keskmisi liivsavimuldi. Mulla pH peaks olema nõrgalt happeline või neutraalne. Toitainetevaesed liivased ja rasked savimullad pole lehtpeedile maitse järgi. See kultuur ei vaja sõnnikut, kuid kasutab seda väga hästi, seepärast võib teda kasvatada nii esimesel, kui ka teisel aastal peale maa sõnnikuga väetamist. Väga tähtis on sügisel maa korralikult sügavalt harida, sest lehtpeedil on väga pikad juured.
Peet on peenral praktiliselt kogu hooaja jooksul. Teda ei tohi külvata ühele kohale kaks aastat järjest, ei tohi kasvatada peale spinatit ja suhkrupeeti. Parimateks eelviljadeks on kartul, kurk, sibul, millede alla on mulda viidud orgaanilisi väetisi. Peenrad tehakse valmis 6-10 päeva enne külvi. Peenar lubjatakse: 1m2-le lisatakse kas kaks klaasitäit dolomiidijahu, või 1 klaasitäis pulberlupja või kriiti. Enne külvi lisatakse 1m2-le 1-2 klaasitäit puutuhka ja mikroelemente. Selleks võetakse 1 mikroelementide tablett, mis peenestatakse pulbriks, 1tl magneesiumsulfaati, 0,5tl boorhapet, segatakse see kõik ühe klaasitäie liivaga ja puistatakse ühtlaselt 1m2-sele peenrale.
1 grammis seemnetes on keskmiselt 70 liitvilja. Sellest kogusest piisab 1m2-le. Ridadevaheline laius sõltub kasvatamise eesmärgist. Kui kogutakse lehti, siis ridadevaheline kaugus peaks jääma 25-30 cm juurde, kui aga varsi, siis vähemalt 40 cm.
Lehtpeet külvatakse vakku või pesadena. Pesadevaheline kaugus lehtede saamiseks 15-20 cm, varte saamiseks 40 cm. Külvisügavus 2-3 cm.
Mangold - külmakindel taim. Seemned hakkavad idanema +6...+7*C juures. Siiski võivad öökülmad (kuni -3*C) kahjustada tõusmeid. Optimaalne temperatuurireþiim kasvuks ja arenguks on +17..+23*C. Mangoldi külvatakse igaaastaselt, kuid kui talle mulda peale puistata ja katta kuuseokstega, võib ta ka avamaal talvituda. Kevadel ilmuvad uued võrsed.
Lehtpeeti võib kasvatada kui teist kultuuri. Sel juhul külvatakse ta augusti viimastel päevadel, või septembri esimestel päevadel täpselt samamoodi, kui aprillis. Talveks puistatakse taimed mullaga üle ja kaetakse kuuseokstega. Järgmisel aastal korjatakse lehti kuni suve keskpaigani, kuni taimed hakkavad moodustama seemneid.
Hooldus, kastmine, pealtväetamine, saagi koristamine.
Lehtpeet ei ole hoolduse suhtes väga nõudlik. Kuna lehtpeedi viljad on liitviljad, mis sisaldavad 2-3 ja rohkemgi seemet, mis on ühe kesta sees, siis vajavad mangoldi külvid harvendamist. Esimene harvendamine viiakse läbi, kui taimel on 2-3 pärislehte (taimedevaheliseks kauguseks jäetakse 15 cm). Teine harvendamine tehakse kahe nädala pärast peale esimest. Vars-sortidel jäetakse taimedevaheliseks kauguseks 40 cm, leht-sortidel 25-30 cm. Peale teist harvendamist on soovitatav mangoldi väetada (1-2 g karbamiidi, 1-2 g superfosfaati ja 2 g kaaliumsooli 1m2-le). Samuti võib pealtväetamiseks kasutada ükskõik millist valmis toitainetesegu arvestusega 2-4 g 1m2-le. Vegetatsiooniperiood on leht-sortidel kaks kuud, vars-sortidel kolm kuud. Vegetatsiooni ajal vajab mangold regulaarset kastmist ja kobestamist (kuigi märgime, et nõudlus mullaniiskuse suhtes on tal mõõdukas).
Tähelepanu! Regulaarne kastmine võimaldab moodustada mahlaseid, suuri lehti ja õrnu varsi.
Saaki koristatakse erinevatel aegadel. Alguses lõigatakse alumisi lehti. Siiski tuleb osa alumisi lehti kindlasti taimele jätta, et taim ei muutuks jõuetuks.
Tähelepanu! Lehti lõigates olge ettevaatlik - ärge kahjustage keskmist kasvupunga!
Ühe korraga ei soovitata lõigata üle 1/4 kõigist taimel olevatest lehtedest. Selleks, et lehed ka tulevikus hästi kasvaksid, on soovitatav mangoldi peale igat lõikamist pealtväetada lämmastikväetisega. Taimi väetatakse arvestusega 100-150 g väetist 1m2-le. See norm viiakse mulda 4-5 korra jooksul 0,3%-lise lämmastikulahusena. Peale igat saagikoristamist väetage kindlasti ja kastke taimi rikkalikult (15-20l 1m2-le). Peale kastmist aga, kui muld on veidi tahenenud, kobestage. Kui te valisite leht-sordi, kasutage noori, mitte täiesti lahtisi lehti. Nad valmivad, nagu spinat. Nad tuleb lõigata 1-2 cm juurest, mitte vigastades südamiku lehti. Enne, kui korjata varsi, tuleb oodata, et lehed täielikult avaneksid.
Mangoldi talvine kasvatamine.
Selleks, et mangoldi kasvatada talvel tubastes tingimustes, tuleb sügisel peenralt välja kaevata taime juured, seejärel valida nende hulgast sellised, millel on hästi arenenud ja elujõuline pung, samuti need, millel on paks peajuur. Puistake kasti mullasegu ja istutage taimed juurtega tihedalt üksteise vastu. Katke mullaga ja kastke toatemperatuuril seisnud veega.
Tähelepanu! Puistates mangoldi juurtele mulda, jälgige, et keskpungad oleksid mullakihist 2 cm kõrgemal. Talvise ajatamise jooksul tuleb mangoldi kindlasti 2-3 korda pealtväetada lämmastikväetistega (lahus ei tohi sattuda lehtedele!). Tavaliselt saab 20-25 päeva peale istutamist korjata juba esimese saagi. Lõigake vaid äärmisi lehti, siis hakkavad ka keskmised osad kiiremini kasvama. Rikkalikult ja sageli pole vaja kasta. Kastmisvee temperatuur ei tohiks olla üle +22°C. Taime arengule mõjub väga positiivselt kobestamine. Lehtede ja varte saagikus toatingimustes võib ulatuda 6 kg 1m2 kohta.
Eng.: Spinach Beet. Suom.: Mangoldi. Sven.: Mangold. Bot.: Beta cicla L., Beta vulgaris L. var. vulgaris.