Porgand "Calibra" F1

* Räägitakse, et kevadine päev toidab aastat. Nii palju on vaja külvata ja istutada, väetada ja üldse ei jätku aega. Ja niiskuski läheb mullast ära - aurustub kevadise päikese kiirte käes suure kiirusega. Kui veidigi hilineda mulla füsioloogilise küpsuse ajastamisega (parim aeg kevadisteks töödeks), siis muutub mulla läbikaevamine kivisöe kaevandamiseks ja seemned, mis kannatavad kuivuse käes, ei taha kuidagi anda sõbrakke tõusmeid. Kui kevad on veel kapriisne, nagu sellel aastal, kord külm, kord kuiv. Siis algavad veel kevadised öökülmad.- külviaeg nihkub, põua tõttu, tõusmete tärkamine viivitub.
Aga kuidas tahaks varem värsket rohelist, värsket porgandit, peeti, rohelist sibulat. Seejuures, on olemas nn. talveeelse külvi meetod, mis võimaldab mitte ainulr kokku hoida kevadist kiiret aega, vaid tagab ka maksimaalselt varase juurvilja saagi. Selle meetodiga võib kasvatada tilli, peterselli, sibulat seemnetest ja õige sordivaliku puhul peeti, naerist, salatit ja redis t. See agronoomiline võte põhineb taime omadusel, vaheldada aktiivset elutegevust suhtelise puhkeolekuga, samuti nende vastupidavusele madalatele pluss ja miinus kraadidele. Puhkeolekus taimed või mõned nende organitest võivad taluda talvist pakast, suvist põuda ja teisi sessoonseid ebasoodsaid olusid. Üheaastaselt taimedel on puhkeolekus ainult seemned, kaheaastastel seemned ja talvituvad osad (maasikapealsed, sibulad, juurikad).
Seemned võivad puhkeolekus taluda pikaajaliselt vegetatsiooniperioodil olevatele taimedele hukatuslikke tingimusi. Enamuse küügiviljade puhul võiksid seemend idaneda peaaegu kohe pärast valmimist, nad ei idane ainult sobilike tingimuste puudumise tõttu (valgus, soojus, niiskus). Sellist seemnete olekut nimetatakse sundpuhkuseks. Talveeelse külvi puhul sattuvad seemned sundpuhkuseks mulda ja seal nad ootavad oma aega kevadeni. Kevadel, nii kui tingimused lubavad, piiravaks (määratud) tingimuseks on sel juhul temperatuur, hakkavad taimed kasvama. Nii skust on mullas küllaldaselt, valgust, palju vaja, tempetatuuri on külmakindlate taimede tärkamiseks vaja ainult 2-4 plusskraadi.
Kes on see köögiviljakasvataja, kes selliste tingimuste puhul mõteb külvile ? Kuid taimed ise teavad paremini, millal on õige aeg hakata kasvama. Sellele lisaks, mullas saavad seemned talvise karastuse ja nendest kasvavad juurviljakultuurid taluvad paremini öökülmi. Kuna tõusmed tärkavad märgatavalt varem, kui kevadise külvi puhul, siis suvise põua saabumiseks jõuavad taimed moodustada korraliku juurekava, mis on vajalik niiskuse ammutamiseks mullast ja kasvatada küllaldaselt lehti. Seetõttu talveelse külvi puhul saadakse saak mitte ainult varem, vaid ka parem. Näiteks kimbuporgandit saate juba juunis, kui kevadises külvid on alles 3-4 lehe moodustamise faasis.
Vaatleme täpsemalt talveeelse külvi eripära porgandi näitel.
Koha valik ja pinnase ettevalmistus. Talveelseks külviks kasutatav ala peab olema kõrgemal kohal, mis kevadel kuivab ja soojeneb varem, kuid püsiva lumekattega, sest kui tuul lume ära puhub, seemned külmuvad. Mullale esitatakse kõrgemaid nõudmisi, kui kevadise külvi puhul, kuid köögiviljakasvatajal on sügisel ka rohkem aega mulla ettevalmistamiseks. Muld peab olema kerge, viljakas, umbrohust puhas ja hea struktuuriga. Porgandit on sobiv külvata pärast värsket kapsast, uba, kurke, tomatit, 2-3 aastal pärast orgaaniliste väetistega väetamist. Peenrad talveeelseks külviks valmistatakse ette varem, kui ilm on veel soe. Peale eelneva kultuuri koristamise kaevatakse muld veel kord sügavalt läbi, töödeldakse peeneks, et ei oleks känkraid, tehakse vaokesed sügavusega 4 cm, arvestades tulevast külvi. Peenra kõrgus sõltub mulla tüübist., mida raskem, niiskem muld, seda kõrgem peenra kõrgus 15-30 cm. Vajalik on ette valmistada ka muld ja materjal multðimiseks (turvas, kõdumuld, kompost), millega seemneid katta. Need peavad olema kuivad ja neid tuleb hoida aiamajas. 

Eng.: Carrot. Suom.: Porkkana. Sven.: Morot. Bot.: Daucus carota L.