Teie ostukorv on tühi.
Lootos india
Nelumbo nucifera
India lootos - Nelumbo nucifera.
Suurepärane veepüsik seisva või aeglaselt voolava veega mageveekogude dekoreerimiseks. Lootos juurdub mudasel pinnasel vee all sügavusel kuni 3 meetrit. Juurikast kaugenevad pikad mahlakad varred pinnal ujuvate ümarate tumeroheliste lehtedega läbimõõdus kuni 60 cm. Suured, lõhnavad, avatud õied koosnevad mitmest reast roosadest kroonlehtedest kollase südamikuga. Kuivanud kupraid kasutatakse kuivlilledena. Valguslembene.
Külv temperatuuril 17-24 kraadi. Enne külvi on vaja seemnetesse teha väikesed avaused (tollest küljest, kus on üks kühm), seejärel leotada puhtas vees 96 tunni jooksul. Vett vahetada iga 24 tunni järel. Vesi peab katma ainult seemet. Niipea kui leotatud seemned idanevad ja annavad 2-3 lehte - võib istutada. Istutada mudase mullaga täidetud tsinkliudadesse, kastidesse, pottidesse, polüetüleenkottidesse, korvidesse. Nõu kinnitada veekogu põhja kivide või vaiadega. Külv märtsis, aprillis. Istutus aprillis, mais. Õitsemine juuni lõpust augustini.
Lootose efekt - pole ainus saavutus mis on välja mõeldud egiptlaste, indiaanlaste ja hiinlaste poolt. Austria teadlased on avastanud, et öösel enne kui õis avaneb ta soojeneb. Vaatamata sellele, et jahe ööõhk teda jahutab väljastpoolt, on tema õie sisemus soe. Taim hakkab üha rohkem hingama: kasutab ära rohkem hapnikku ja eraldab rohkem süsihappegaasi. Sama toimub ka inimorganismis kui meil on külm. Vaatamata järgnevatele jahedatele öödele jääb õie sees olev temperatuur ikkagi kõrgeks, kuni +35°C. Huvitav on, et energia, mida lootose õied toodavad, on kuni 1 watt. Paarikümne taimega oleks võimalik valgustada tuba ning lootosõit vahel mõnuleda ning näiteks lugeda ajakirja. Nagu teada püüab organism säilitada kehatemperatuuri. Seda jälgib inimesel hulk rakke. Lootosel selline süsteem puudub. Kuidas hoiab tema temperatuuri on arusaamatu. Me teame ainult kuidas ta soojuse saab. Seda eraldavad rakkudes asuvad tuhanded mitokondrid. Neid on rohkem kui teiste taimede rakkudes. Teadlastel on praegu teada vaid mõned taimed, mis oskavad soojust reguleerida. Nende hulka kuulub näiteks tavaline vilodendron. Peale seele võivad paljud taimed end soojendada.
Mis neid selleks sunnib? Kui taim õitseb siis soojaga eraldub temast rohkem aroomi ning meelitab nii rohkem ligi putukaid, mis neid tolmutavad. Kuna lootos hoiab temperatuuri ka öösel on tegemist ilmselt millegi muuga. Lootos hoolitseb, et mardikad ja mesilased-nimelt nemad tolmutavad teda, tunneksid end temaga hästi. Kui putukad saabuvad tema õiele õhtul, siis soojaga toimub tolmutamine edasi, putukad ei lenda ära. Hommikul tulevad nad õie seest välja. Selline trikk on kasulik ka putukatele endile, välja lennates on nad erksad ja ei satu teiste röövputukate saagiks. Seemned on pähkli suurused. Neid nimetatakse pähkliks. Seemned on söödavad. Aasias valmistatakse neist suhkrustatud kompvekke. Kui seemned on valmis, kukuvad nad vette ja moodustavad uusi taimi. Selliste erinevate kavalustega hoolitseb lootos, et tema liik ei häviks.
Teda on kaks liiki: lootos kollane (Nelumbo lutea), mis avastati Kolumbose poolt, kasvab Atlandi ookeani ääres Ameerikas ning Kariibimere saartel ja pähkellootos (Nelumbo nucifera), millest me praegu räägime. Tema on vana maailma taim. Teda kummardasid vanad egiptlased ja indiaanlased. Ta on teeninud Isidat, Osiriisi, Buddat ja Ra-d. Tema viljad on söödavad. Teda on ülistanud ka spartalste juht Menelai, ta oli uhke, et valdab maad, kus kasvab lootos.
Lootos on harv taim, mis säilitab idanevuse sadade ja isegi tuhandete aastate vältel. Los-Angelist pärit botaanik Dzein Sen-Miller oskas idandada seemneid, mis olid pärit 1288.aastast. Need leiti hiinast kuivanud järve põhjast. Seemned sattusid sinna, kui araablased ründasid Hispaaniat. Seemned kuivasid peaaegu tuhat aastat kuid nelja päeva pärast saadi neist võrse. See seeme on nagu igavese elu tunnus. Meie vananema ja sureme ainult sellepärast, et organismis on häired. Üks, teine ja kolmas ning keha nõrgeneb-näiteks puu võivad hävitada putukad. Kui me teaksime kuidas seda viga parandada elaksime me palju kauem kui praegu. Botaanikud on lootose seemneid uurinud peaaegu kolmteist sajandit ja leidnud fermendi, mis taastavad valku rakkudes.Võib-olla me kunagi saavutame surematuse. Saladust peidab endas ka Budda soe troon, mis on seotud lootosega.
Esimest korda mainitakse lootose raviomadusi 3000a.e.m.a. vanades hiina ürikutes. Juba vanal ajal kasutati kõiki taime osi-juuri, lehti, õisi, õielehti ja seemneid-raviti närvisüsteemi ja südame haigusi. Vanas Hiinas, Indias ja Egiptuses loeti teda õnnistatud taimeks tänu raviomadustele ja tema ilule. Teda on leitud vanadest kirstudest. Lootos kuulub nende taimede hulka, mille roll on inimese elus tähtis. Teda kasutatakse meditsiinis, temast on kirjutatud luuletusi. Lõuna-aasias kasvatatakse teda riisi järel teisel kohal. Ta istutatakse kevadel seemnetest, eelnevalt purustatakse seemne koor, ning istutatakse savisesse pinnasesse ning lastakse veekogu põhja. Seemneid kogutakse sügisel, jättes osa taimi kasvama järgmiseks kevadeks.
Ajaloost: üks ilusamaid veetaimi meie planeedil - see on muidugi lootus- särav kaunitar, kellel vees ei ole ühtegi vastast, "salapärane valitseja kõikidele lilledele, särades nagu tähed taevas oma täies hiilguses". Tasub mainida, et vanas egiptuses oli lootus püha lill, kellest oli sündinud jumal Ra ja kellele kuulus troon Isiidis ja Osiras, -see on teine taim, see on india vesiroos (Nymphaea lotos).
Miks siis vanasti ja tänapäeval inimesed kummardavad selle taime ees?
Võibolla on põhjus selles, et tema õied on uskumatult ilusad ja alati avatud päikese poole? Aga võibolla selleks, et ta on maitsev toit ja ravim paljude haiguste vastu. Ravimtaimena oli lootus tuntud Hiinas juba tuhandeid aastaid tagasi. Hiina, india, vieetnami, araabia, tiibeti meditsiini tradiotsioonides kasutati ravimi valmistamiseks taime kõiki osi- seemneid, õielehti, emakat, tolmukaid, varsi, lehti, juurt ja juuresüsteemi. Lootosest valmistatud tooteid kasutatakse toniseeriva, südantergutava va hendina. Peale selle on lootus hinnaline tpidu ja dieedi taim. vanas Lõuna-Vastois Aasias kasutati teda juba ammu söögiks ja kasvatati kui köögivilja. Juuri süüakse juustuga, töödeldult ja marineeritakse talveks. Juurtest tehakse suppi, saadakse tärklist ja õli. Noori lehti kasutatakse toiduks nagu aspardki. Seemneid süüakse juustu ja suhkurdatakse nagu magustoitu, suhkrust ja juuretükkidest saadakse omalaadset "marmelaadi". Seemnetest ja juurtest tehakse jahu.
Kirjeldus: on olemas kahte sorti lootost: Nelumbo nucifera, elanik vanast maailmast- ammu tuntud taim. Teda kasvatati Amuri jõe basseinides, aga lõunas on ta Põhja-Austrias. Teine liik - Lootus kollane, või ameerika (N. lutea) mis on Uue Maailma taim. Õied ei ole kuigi tugeva, kuid meeldiva lõhnaga. Viljad kujutavad endast pähklikesi, mis moodustuvad õie sügavuses. On teada juhuseid, kui seemned on säilitaud muuseumi kollektsioonina, ja hakkavad idanema peale 150 ja isegi peale 200 aastat peale korjamist.
Suurepärane veepüsik seisva või aeglaselt voolava veega mageveekogude dekoreerimiseks. Lootos juurdub mudasel pinnasel vee all sügavusel kuni 3 meetrit. Juurikast kaugenevad pikad mahlakad varred pinnal ujuvate ümarate tumeroheliste lehtedega läbimõõdus kuni 60 cm. Suured, lõhnavad, avatud õied koosnevad mitmest reast roosadest kroonlehtedest kollase südamikuga. Kuivanud kupraid kasutatakse kuivlilledena. Valguslembene.
Külv temperatuuril 17-24 kraadi. Enne külvi on vaja seemnetesse teha väikesed avaused (tollest küljest, kus on üks kühm), seejärel leotada puhtas vees 96 tunni jooksul. Vett vahetada iga 24 tunni järel. Vesi peab katma ainult seemet. Niipea kui leotatud seemned idanevad ja annavad 2-3 lehte - võib istutada. Istutada mudase mullaga täidetud tsinkliudadesse, kastidesse, pottidesse, polüetüleenkottidesse, korvidesse. Nõu kinnitada veekogu põhja kivide või vaiadega. Külv märtsis, aprillis. Istutus aprillis, mais. Õitsemine juuni lõpust augustini.
Lootose efekt - pole ainus saavutus mis on välja mõeldud egiptlaste, indiaanlaste ja hiinlaste poolt. Austria teadlased on avastanud, et öösel enne kui õis avaneb ta soojeneb. Vaatamata sellele, et jahe ööõhk teda jahutab väljastpoolt, on tema õie sisemus soe. Taim hakkab üha rohkem hingama: kasutab ära rohkem hapnikku ja eraldab rohkem süsihappegaasi. Sama toimub ka inimorganismis kui meil on külm. Vaatamata järgnevatele jahedatele öödele jääb õie sees olev temperatuur ikkagi kõrgeks, kuni +35°C. Huvitav on, et energia, mida lootose õied toodavad, on kuni 1 watt. Paarikümne taimega oleks võimalik valgustada tuba ning lootosõit vahel mõnuleda ning näiteks lugeda ajakirja. Nagu teada püüab organism säilitada kehatemperatuuri. Seda jälgib inimesel hulk rakke. Lootosel selline süsteem puudub. Kuidas hoiab tema temperatuuri on arusaamatu. Me teame ainult kuidas ta soojuse saab. Seda eraldavad rakkudes asuvad tuhanded mitokondrid. Neid on rohkem kui teiste taimede rakkudes. Teadlastel on praegu teada vaid mõned taimed, mis oskavad soojust reguleerida. Nende hulka kuulub näiteks tavaline vilodendron. Peale seele võivad paljud taimed end soojendada.
Mis neid selleks sunnib? Kui taim õitseb siis soojaga eraldub temast rohkem aroomi ning meelitab nii rohkem ligi putukaid, mis neid tolmutavad. Kuna lootos hoiab temperatuuri ka öösel on tegemist ilmselt millegi muuga. Lootos hoolitseb, et mardikad ja mesilased-nimelt nemad tolmutavad teda, tunneksid end temaga hästi. Kui putukad saabuvad tema õiele õhtul, siis soojaga toimub tolmutamine edasi, putukad ei lenda ära. Hommikul tulevad nad õie seest välja. Selline trikk on kasulik ka putukatele endile, välja lennates on nad erksad ja ei satu teiste röövputukate saagiks. Seemned on pähkli suurused. Neid nimetatakse pähkliks. Seemned on söödavad. Aasias valmistatakse neist suhkrustatud kompvekke. Kui seemned on valmis, kukuvad nad vette ja moodustavad uusi taimi. Selliste erinevate kavalustega hoolitseb lootos, et tema liik ei häviks.
Teda on kaks liiki: lootos kollane (Nelumbo lutea), mis avastati Kolumbose poolt, kasvab Atlandi ookeani ääres Ameerikas ning Kariibimere saartel ja pähkellootos (Nelumbo nucifera), millest me praegu räägime. Tema on vana maailma taim. Teda kummardasid vanad egiptlased ja indiaanlased. Ta on teeninud Isidat, Osiriisi, Buddat ja Ra-d. Tema viljad on söödavad. Teda on ülistanud ka spartalste juht Menelai, ta oli uhke, et valdab maad, kus kasvab lootos.
Lootos on harv taim, mis säilitab idanevuse sadade ja isegi tuhandete aastate vältel. Los-Angelist pärit botaanik Dzein Sen-Miller oskas idandada seemneid, mis olid pärit 1288.aastast. Need leiti hiinast kuivanud järve põhjast. Seemned sattusid sinna, kui araablased ründasid Hispaaniat. Seemned kuivasid peaaegu tuhat aastat kuid nelja päeva pärast saadi neist võrse. See seeme on nagu igavese elu tunnus. Meie vananema ja sureme ainult sellepärast, et organismis on häired. Üks, teine ja kolmas ning keha nõrgeneb-näiteks puu võivad hävitada putukad. Kui me teaksime kuidas seda viga parandada elaksime me palju kauem kui praegu. Botaanikud on lootose seemneid uurinud peaaegu kolmteist sajandit ja leidnud fermendi, mis taastavad valku rakkudes.Võib-olla me kunagi saavutame surematuse. Saladust peidab endas ka Budda soe troon, mis on seotud lootosega.
Esimest korda mainitakse lootose raviomadusi 3000a.e.m.a. vanades hiina ürikutes. Juba vanal ajal kasutati kõiki taime osi-juuri, lehti, õisi, õielehti ja seemneid-raviti närvisüsteemi ja südame haigusi. Vanas Hiinas, Indias ja Egiptuses loeti teda õnnistatud taimeks tänu raviomadustele ja tema ilule. Teda on leitud vanadest kirstudest. Lootos kuulub nende taimede hulka, mille roll on inimese elus tähtis. Teda kasutatakse meditsiinis, temast on kirjutatud luuletusi. Lõuna-aasias kasvatatakse teda riisi järel teisel kohal. Ta istutatakse kevadel seemnetest, eelnevalt purustatakse seemne koor, ning istutatakse savisesse pinnasesse ning lastakse veekogu põhja. Seemneid kogutakse sügisel, jättes osa taimi kasvama järgmiseks kevadeks.
Ajaloost: üks ilusamaid veetaimi meie planeedil - see on muidugi lootus- särav kaunitar, kellel vees ei ole ühtegi vastast, "salapärane valitseja kõikidele lilledele, särades nagu tähed taevas oma täies hiilguses". Tasub mainida, et vanas egiptuses oli lootus püha lill, kellest oli sündinud jumal Ra ja kellele kuulus troon Isiidis ja Osiras, -see on teine taim, see on india vesiroos (Nymphaea lotos).
Miks siis vanasti ja tänapäeval inimesed kummardavad selle taime ees?
Võibolla on põhjus selles, et tema õied on uskumatult ilusad ja alati avatud päikese poole? Aga võibolla selleks, et ta on maitsev toit ja ravim paljude haiguste vastu. Ravimtaimena oli lootus tuntud Hiinas juba tuhandeid aastaid tagasi. Hiina, india, vieetnami, araabia, tiibeti meditsiini tradiotsioonides kasutati ravimi valmistamiseks taime kõiki osi- seemneid, õielehti, emakat, tolmukaid, varsi, lehti, juurt ja juuresüsteemi. Lootosest valmistatud tooteid kasutatakse toniseeriva, südantergutava va hendina. Peale selle on lootus hinnaline tpidu ja dieedi taim. vanas Lõuna-Vastois Aasias kasutati teda juba ammu söögiks ja kasvatati kui köögivilja. Juuri süüakse juustuga, töödeldult ja marineeritakse talveks. Juurtest tehakse suppi, saadakse tärklist ja õli. Noori lehti kasutatakse toiduks nagu aspardki. Seemneid süüakse juustu ja suhkurdatakse nagu magustoitu, suhkrust ja juuretükkidest saadakse omalaadset "marmelaadi". Seemnetest ja juurtest tehakse jahu.
Kirjeldus: on olemas kahte sorti lootost: Nelumbo nucifera, elanik vanast maailmast- ammu tuntud taim. Teda kasvatati Amuri jõe basseinides, aga lõunas on ta Põhja-Austrias. Teine liik - Lootus kollane, või ameerika (N. lutea) mis on Uue Maailma taim. Õied ei ole kuigi tugeva, kuid meeldiva lõhnaga. Viljad kujutavad endast pähklikesi, mis moodustuvad õie sügavuses. On teada juhuseid, kui seemned on säilitaud muuseumi kollektsioonina, ja hakkavad idanema peale 150 ja isegi peale 200 aastat peale korjamist.
Wan Fung.
Wan Fung.
Eng.: Lotus. Suom.: Lootus. Sven.: Lotus, indisk lotus. Bot. syn.: Nelumbium nelumbo (L.) Druce, Nelumbium speciosum Willd., Nelumbo speciosa Willd.
