Chaenomeles japonica
1,0-3,0 m kõrgune talvekindel heitlehine põõsas. Õitseb mais-juunis. 3-4 cm roosad õied enne lehtede ilmumist. Viljad on piklikud, aromaatsed, mis valmides muutuvad kollaseks.

Jaapani ebaküdoonia „Severnõi Limon“ - Chaenomeles japonica.
Juba tuhandeid aastaid kasvatatakse Hiinas ja Jaapanis jaapani ebaküdooniat just tema unikaalse dekoratiivsuse ja maitseomaduste pärast. Väga kaunis ja kasulik heitlehine kuni 3 m kõrgune põõsas, mis kannab vilju keskmiselt 70 aastat, samal ajal on praktiliselt haiguste- ja kahjuritevaba.
Jaapani ebaküdooniat kasutatakse laialdaselt haljastuses elavtara moodustamiseks, ääriseks, kiviktaimlas. Teda saab kasvatada nii rühmana kui üksikult muru taustal või kiviktaimlas. Läikivad rohelised lehed on ovaalsed (munajad), võrsetel on astlad.
Mais-juunis on põõsas kaetud punaste, suurte, kuni 5 cm läbimõõdus õitega, aga sügisel rõõmustab kaua rikkaliku kollaste viljadega saagiga, viljad on lühikese raoga ja kinnituvad tihedalt oksale.
Mitte asjata ei kutsuta teda põhjamaiseks sidruniks, kuna rikkalikult C vitamiini ja iseloomulik aroom teeb teda sarnaseks sidruniga. Lõhnavad viljad (läbimõõt umbes 4 cm) on tihedad ja kaetud vahakirmega, selle tõttu säilivad nad kaua, kaotamata oma meeldivat aroomi …

Nimetus: tõlkes kreeka keelest „henomeles“ tähendab „lõhkilöödud õuna“.
Kirjeldus: antud sugukonnas on teada neli liiki, mis esinevad Hiinas ja Jaapanis. Kõige sagedamini – heitlehelised või igihaljad kaunilt õitsevad põõsad, millede okstel on okkad. Tumerohelised läikivad lehed asetsevad vahelduvalt. Eriti efektsed on suured tellispunased või oranþikad üksikud õied. Viljad meenutavad kujult õuna. Need istuvad tihedalt okstel.
Kultuurtaimena kasvab ebaküdoonia paremini viljakatel muldadel, avatud päikesepaistelistes kasvukohtades, reageerib hästi niiskusele eriti kuumal ja kuival suvel. Hea hooldamise korral võib taim elada 60 kuni 80 aastat ühel kohal. Paljundatakse ebaküdooniat seemnetega (sügisel värskelt korjatud, kevadel stratifitseeritud), suviste pistikutega, puhma jagamise teel, võrsikutega. Asjaarmastajate aianduses on kõige levinum jaapani ehk näsaline ebaküdoonia ja selle hübriidid.

Jaapani ebaküdoonia — Chaenomeles japonica.
Paksuleheline põõsas kõrgusega umbes 2-3 m, tihe võra läbimõõduga kuni 3 m. Noortel lehtedel on pronksjas läige, kuid vanad lehed muutuvad tumerohelisteks. Õied on suured, diameetriga kuni 5 cm, sarlakpunased, koondunud 2-6 kaupa kobarasse. Parasvöötmes õitseb mais, kuni lehtede langemiseni. Õienupud avanevad mitteüheaegselt ning seepärast venib õitseaeg 3-4 nädalani. Esimene õitsemine seemnest kasvatatud taimel toimub 3.-4. aastal. Viljad on söödavad, ümarad, läbimõõduga kuni 6 cm, kollakasrohelised, valmivad septembri lõpus oktoobri alguses.
Jaapani ebaküdoonia kasvab küllaltki aeglaselt, aastane juurdekasv 3-5 cm. Valguslembene kuid talub ka kerget varju. Kasvab paremini värsketel viljakatel muldadel, talub hästi kuivust ja pügamist. Külmakindel, kuid väga karmidel lumevaestel talvedel võivad võrsete otsad saada külmakahjustusi. Õiepungad, mis on maale lähemal, reeglina ei kahjustu, taim õitseb ja kannab vilju igal aastal. Paljundatakse seemnetega, juurevõsundite, võrsikute, pistikutega. Suurimaks väärtuseks selle taime juures on varajane õitsemine. Seda võib kasutada üksikult, rühmana, istutatuna bordüüris ja puude lähedal, elava tarana.
Kultuurtaimena on läänes tuntud alates 1874. aastast. Eriti suure populaarsuse saavutasid dekoratiivsed vormid erinevate õite toonidega: alates puhasvalgest kuni tumepunaseni, meelitavad valged õied punaste triipudega või roosade servadega õied, valgete ja roosade täidisõitega vormid, tume-purpur-punane täidisõieline vorm.



Kasvukoht: päikesepaisteline avatud koht on ebaküdoonia jaoks parem kui vari, kus nad kasvavad halvasti. Sellel kultuuril on külmakindlus reeglina keskpärane, külmadel talvedel üheaastased võrsed saavad külma. Sellepärast on soovitav ebaküdoonia jaoks valida koht, kuhu talve jooksul koguneb piisavalt lund, mis kaitseb tugevate külmade eest (alla -30 °С).
Pinnas: lehemuld, turbakompost ja liiv vahekorras 2:2:1. Istutamisel antakse orgaanilist ja mineraalväetist: 10 kg sõnnikut, 200 g superfosfaati, 30 g kaaliumnitraati ühte auku. Parimateks muldadeks ebaküdoonia jaoks loetakse kergeid, hästi niisutatud liivsavimaid või leetmuldi orgaaniliste ainete kõrge sisalduse ja nõrgalt happelise keskonna reaktsiooniga (pH 5,5-6). Vältida tuleks tugevalt leeliselisi muldi, millel taimed kannatavad klorofüllivaeguse all.
Istutamine: ebaküdoonia istutamiseks on kõige parem kasutada kaheaastast istikut ja istutamine läbi viia varakevadel enne pungade puhkemist. Võimalik on sügisene istutamine, seejuures peab istikuid muldama! Elavtaras peab taimede vahakaugus olema mitte rohkem kui 0,5-1 m, aga istandikus - 1,5 m. Tähtis on juurekaela mitte liiga sügavale istutada, see peab jääma maapinna tasemele.
Hooldus: suvel viiakse läbi kolm pealtväetamist: kevadel raputatakse ümber põõsa lämmastikväetist, peale õitsemist ja viljade korjamist antakse vedelat fosfor- ja kaalimväetist vahekorras 200-300 g 10 l vee kohta. Üks kord kuus kastmisest piisab. Kobestatakse vaid umbrohtude eemaldamisel. Mulda ümber põõsa multšitakse turbaga, saepuruga või puukoortega 3-5 cm paksuse kihina. Tagasilõikamist tehakse kord 5-6 aasta tagant, peale õitsemist eemaldatakse nõrgalt arenenud, kuivanud, murdunud, surnud või üle 5 aasta vanad oksad. Harudeta vormil eemaldatakse perioodiliselt võrseid tüvel. Talveks taime ettevalmistades ärge unustage katmast noori võrseid kuuseokstega. Tüvega taim painutatakse maha ja kaetakse.




Paljundamine: mitte sordiehtne istutusmaterjal saadakse ebaküdoonia külvamisel seemnetest. Kuigi seemned säilitavad idanevuse kahe aasta jooksul, annab parema tulemuse sügisene külv värskelt korjatud seemnetega. Kevadisel külvamisel on hädavajalik 2-3 kuune stratifitseerimine temperatuuril 0-3 °С. Huvitav on, et metsikult kasvavate taimede viljades on 50-80 seemet, samas aretatud sortidel aga 10 korda vähem. Külvinorm 4-5 g 1 ruutmeetrile. Kaheaastased istikud lõigatakse tagasi, et soodustada taime kasvu.
Selleks, et seemned idaneksid kodustes oludes, on neile vaja luua kunstlik "talv“. Selleks eemaldage sügisel korjatud viljadest seemned, pange need niiske mullaga potti, puistake üle sama niiske mulla õhukese kihiga, katke pott kilega, millel on õhuaugud ja asetage jahedasse kohta paariks kuuks (vähemalt märtsini). Külmkapi alumine riiul sobib selleks ideaalselt, samuti võib poti asetada kahe aknaraami vahele. Osa seemneid võib juba kasvama minna stratifitseerimisprotsessi lõpus.
Kevadel võtke pott jahedast välja, raputage pealt mullaga üle nii, et seemned jääksid umbes 1 cm sügavusele, katke klaasi või kilega ja hoidke valges kohas toatemperatuuril. Mulla regulaarsel pritsimisel veega pole kasta vaja. Esimesed tõusmed ilmuvad 3 nädala pärast, kuid pole harv, et tõusmete ilmumise periood pikeneb 8 nädalani, nii et olge kannatlikud.
Kuidas saada vilju: mitte ainult sordiistikud vaid ka ise kasvatatud ebaküdoonia taimed saavutavad viljakuse 2.-3. aastal pärast istutamist. Kuid selleks, et saada vilju, on vaja ette valmistada kahe-kolme erineva sordi või seemiku taime üheaegne lähestikku istutamine. Saak ühelt põõsalt on keskmiselt 2 kg, aga hea hoolduse korral võib ulatuda ka 5 kg. Peamiselt kannavad vilja kolmeaastased oksad, seepärast peab õigesti kujundatud taimel olema 10-15 erivanuselist põhioksa: 3-5 üheaastast, 3-4 kaheaastast, 3-4 kolmeaastast, 2-3 nelja- ja viieaastast. Viis aastat vilja kandnud oksad eemaldatakse järgneval kevadel. Samuti eemaldatakse külmavõetud võrsed, mööda maad roomavad ja vertikaalselt üles suunduvad võrsed. Viimasel juhul on eemaldamine vajalik külmumisohu pärast, sest pikakasvulised võrsed jäävad lume alt välja. Kõige hinnatumateks ebaküdoonia võrseteks loetakse neid, mis võtavad 10-40 cm kõrgusel horisontaalse asendi (või neile antakse see painutamisega).
Paljud ebaküdoonia sordid harunevad hästi ja seepärast pole suurt vajadust võrseid lühemaks lõigata. Kuid kui põhioksad moodustavad tühimiku, siis juunis-juulis lõigatakse võrsed tagasi 4-6 leheni. Nendel okstel ilmuval uued teistkordsed võrsed lõigatakse tagasi järgmisel kevadel 2-3 pungani, seejuures juba samal kevadel hakkavad tagasilõigatud võrsed õitsema. Kahekordse tagasilõikamise reegel annab võimaluse alati hoida taim õitsvana ja heas vormis. Ebaküdoonia viljad valmivad septembris-oktoobris. Saak tuleb korjata enne külmi, muidu kaotavad viljad maitse ja aroomi. Külmakahjustusteta viljad säilivad hästi kõrge niiskusega temperatuuril +2 °С; kuni veebruarini.

* Ebaküdooniakeedis.
Koostisained: 1 kg ebaküdooniavilju, 1,2 kg suhkrut, 1 klaas vett.
1. Tükeldatud ebaküdooniad blanšeerida 8-10 minutit.
2. Valmistada siirup, lahustades vees 1 kg suhkrut. Panna ebaküdoonialõigud kaussi ja valada üle keeva siirupiga. Jätta 2-3 tunniks seisma.
3. Lasta 3 korda siirup keema minna, keeta 10 minutit ja lasta 2-3 tundi tõmbuda.
4. Viimasel keetmisel lisada ülejäänud 200 g suhkrut, lasta keema ning valada steriilsetesse purkidesse.

Eng.: Maule's Quince, Japanese Quince. Suom.: Japaninruusukvitteni. Sven.: Liten rosenkvitten. Bot.syn.: Cydonia japonica Pers., Pyrus japonica Thunb., Chaenomeles maulei Schneider, Pyrus maulei Masters.