Kaljumailane
Kaljumailane - Veronica fruticans Jacq.
Kasvab rünklikel ja kivistel kohtadel, eriti lubjastel nõlvadel Euroopa mägedes (välja arvatud Ida-Euroopas ja Balkanil).
Moodustab madalad, mõnikord ka kõrged (5-10 cm) padjandid. Varred on altpoolt puitunud. Lehed nahkjad. Õied pikkadel õisikuvartel koondunud kobarjasse õisikusse. Taimed on dekoratiivsed oma erk-siniste õitega, tupe alguses on punakas vöö. Harvem kohtab roosade õitega taimi. Õitseb suve alguses. Kasvavad mitte happelistel, saviliiv muldadel, soovitavalt poolvarjus, kuna ei talu ülekuumenemist. See on mailase aeglaselt kasvav liik. Ta on väga dekoratiivne, kuid vajab pidevat hoolt. Talvekindel, kuid on soovitatav profülaktika mõttes katta kuuseokstega. Sobib hästi istutusteks kiviktaimla väikestele terrassidele.
Kasvab rünklikel ja kivistel kohtadel, eriti lubjastel nõlvadel Euroopa mägedes (välja arvatud Ida-Euroopas ja Balkanil).
Moodustab madalad, mõnikord ka kõrged (5-10 cm) padjandid. Varred on altpoolt puitunud. Lehed nahkjad. Õied pikkadel õisikuvartel koondunud kobarjasse õisikusse. Taimed on dekoratiivsed oma erk-siniste õitega, tupe alguses on punakas vöö. Harvem kohtab roosade õitega taimi. Õitseb suve alguses. Kasvavad mitte happelistel, saviliiv muldadel, soovitavalt poolvarjus, kuna ei talu ülekuumenemist. See on mailase aeglaselt kasvav liik. Ta on väga dekoratiivne, kuid vajab pidevat hoolt. Talvekindel, kuid on soovitatav profülaktika mõttes katta kuuseokstega. Sobib hästi istutusteks kiviktaimla väikestele terrassidele.
Engl.: rock speedwell. Suom.: varputädyke. Sven.: klippveronika, klippärenpris. Bot. syn.: Veronica saxatilis Scop.