Teie ostukorv on tühi.
Karukell harilik "Pearl Bells"
Harilik karukell "Pärlikellad" - Pulsatilla vulgaris = Anemone vulgaris.
Väärtuslik kiviktaimla elanik.
Külmakindel püsik, varajane õtseja - värvikas kevadekuulutaja. Suurepärane valik loodusliku stiiliga aeda ja kiviktaimlasse.
Taime kõrgus kuni 20 cm. Armsad kellukjad õied läbimõõduga kuni 6 cm. Peale õitsemist - aprill, mai - säilitavad taimed ikkagi oma dekoratiivsuse. Pehmed pitsilised hallikasrohelised lehed moodustavad koheva vormiga puhma. Karukellad ei talu kasvukohal seisvat vett.
Karukella täiskasvanud taim ei talu eriti ümberistutamist – tal on haprad juured. Ümber istutada õnnestub vaid noori taimi ja seda koos mullapalliga.
Kuid karukella on lihtne seemnetest paljundada. Lenduvad seemned kogutakse juuni alguses, kuivatatakse paar päeva ja külvatakse siis kasti.
Seemned külvatakse juunis-juulis avamaale kuni 1,5 cm sügavusele mulda. Tõusmed tärkavad temperatuuril +20+25°C 3-4 nädala jooksul.
Muld peab olema õhuline; sellele lisatakse liiva ja lehekõdu. Tõusmed ilmuvad aeglaselt. Augustis võib seemikud laiali istutada. Õitsema hakkavad kolmandal aastal, edaspidi õitsevad igal aastal.
Alalisele kasvukohale istutatakse taimed järgmisel kevadel vahedega 30-50 cm.
Looduslikult kasvab karukell Lääne-Euroopas (mitte lõunaosas). Õied kellukjad, sinised, puhkevad kuni lehtede ilmumiseni. Õitseb aprillis. Külmataluvus kuni -23°C. Kultuuris alates 1530.a.
Kasvukoht: kõige parema arengu saavutab kerge varjuga kasvukohtades kuigi kasvab ka avatud kohas. Niisked alad on istutuseks ebasobivad. Eelistatud kasvukohad on väikese kaldega lõunasse, et liigne vesi valguks ära.
Muld: orgaaniliste ja mineraalväetiste rikas, sügavalt haritud. Soovitatav on mulda viia lupja, väikeses koguses lämmastikku, fosforit ja kaaliumi mitu korda hooaja jooksul pealtväetisena.
Paljundamine: ainult seemnetega. Seemneid võib korjata kuu-poolteist peale õitsemise lõppu.
Laialt levinud liigid: -aas-karukell, kolletav-karukell, palu-karukell. Kõiki neid saab edukalt seemnetega paljundada. Kõige parem on külvata värskelt korjatud seemned juunis- juulis, või kevadel soojendatud mulda. Idanemiseks optimaalne temperatuur +20+25°C. Sügisesed külvid on vähem resultatiivsed. Kui seemneid on palju, külvatakse nad otse avamaale, 20 cm vahedega vakku. Külvisügavus 1-1,5 cm.
Külvatakse hõredalt, mis tagab parema idanemise. Muld peab olema kerge, hea drenaaþiga. Mulda võib viia mõõdukas koguses turvast, liiva ja mineraalväetisi.
Külvatakse soovitatavalt avatud kasvukohta, kuid noored taimed tuleb varjutada. Tõusmed ilmuvad 3-4 nädala pärast, ning arenevad hästi, kuuma ilmaga kastes, kuid liigniiskus on kahjulik. Tuleb pidevalt hoida mõõdukat mullaniiskust, selleks kaetakse külvid heina või põhuga, mis kaitseb tõusmeid külma, ning mulla üleliigse kuumenemise eest. Väike kogus seemneid on parem külvata potti ja pikeerida kasti. Seda võib teha märtsis-aprillis kasvuhoones. Selline külviaeg kiirendab taimede arengut.
"Suvised" seemikud istutatakse alalisele kasvukohale järgmise aasta kevadel, varakevadise külvi korral sama aasta augustis vahedega 30-50 cm. Sügisesed külvid, samuti seemikud, mis on kasvatatud peenras, kaetakse talveks kuuseokste või hagudega, eriti tähtis on see külmal, lumeta talvel. Seemnete idanevus säilib 2-3 aastat. Sageli õitsevad aas-, palu- ja kolletav karukell teise aasta lõpus. Alalisele kasvukohale istutatakse 1-2 aastased taimed, varakevadel koos mullapalliga. Dekoratiivset efekti võib oodata 3-4 aasta vanuselt taimelt. Täiskasvanud taimed taluvad ümberistutamist väga halvasti kuid suure mullapalliga võib seda teha kas kevadel või sügisel. Konteinertaimi suletud juuresüsteemiga võib istutada kevadest sügiseni. Kuival ja kuumal perioodil tuleb kasta, eriti on niiskus vajalik peale istutamist. Ühel kohal võib kasvada kuni 10 aastat.
Kõrgmäestiku karukelli tuleb külvata sügisel, kuna nende seemned vajavad stratifikatsiooni, tõusmed ilmuvad mais. Nendele karukelladele on vajalikud viljakad ja hea niiskusmahtuvusega mullad. Nende liikide taimed hakkavad õitsema 6-7-ndal aastal. Kui teie aias on mitmeid liike karukelli, siis võite nende seemnetest saada hübriide, mis erinevad värvigamma, lehe kuju ja haabituse poolest.
Kasutamine: sobivad männi- ja lehtmetsa serva, mets-parkidesse, avatud muruplatsile. Perspektiivne on kasvatada alpiaias ja kiviktaimlas. Täiskasvanud taimed ei talu ümberistutamist. Võib-olla hoiab see teadmine teid tagasi mõne metsiku liigi väljakaevamisest. Rääkimata sellest, et looduslikku päritolu karukella välja kaevamine on kategooriliselt keelatud.
Kaaslased: sobivad koos krookuste, priimulatega.
Väärtuslik kiviktaimla elanik.
Külmakindel püsik, varajane õtseja - värvikas kevadekuulutaja. Suurepärane valik loodusliku stiiliga aeda ja kiviktaimlasse.
Taime kõrgus kuni 20 cm. Armsad kellukjad õied läbimõõduga kuni 6 cm. Peale õitsemist - aprill, mai - säilitavad taimed ikkagi oma dekoratiivsuse. Pehmed pitsilised hallikasrohelised lehed moodustavad koheva vormiga puhma. Karukellad ei talu kasvukohal seisvat vett.
Karukella täiskasvanud taim ei talu eriti ümberistutamist – tal on haprad juured. Ümber istutada õnnestub vaid noori taimi ja seda koos mullapalliga.
Kuid karukella on lihtne seemnetest paljundada. Lenduvad seemned kogutakse juuni alguses, kuivatatakse paar päeva ja külvatakse siis kasti.
Seemned külvatakse juunis-juulis avamaale kuni 1,5 cm sügavusele mulda. Tõusmed tärkavad temperatuuril +20+25°C 3-4 nädala jooksul.
Muld peab olema õhuline; sellele lisatakse liiva ja lehekõdu. Tõusmed ilmuvad aeglaselt. Augustis võib seemikud laiali istutada. Õitsema hakkavad kolmandal aastal, edaspidi õitsevad igal aastal.
Alalisele kasvukohale istutatakse taimed järgmisel kevadel vahedega 30-50 cm.
Looduslikult kasvab karukell Lääne-Euroopas (mitte lõunaosas). Õied kellukjad, sinised, puhkevad kuni lehtede ilmumiseni. Õitseb aprillis. Külmataluvus kuni -23°C. Kultuuris alates 1530.a.
Kasvukoht: kõige parema arengu saavutab kerge varjuga kasvukohtades kuigi kasvab ka avatud kohas. Niisked alad on istutuseks ebasobivad. Eelistatud kasvukohad on väikese kaldega lõunasse, et liigne vesi valguks ära.
Muld: orgaaniliste ja mineraalväetiste rikas, sügavalt haritud. Soovitatav on mulda viia lupja, väikeses koguses lämmastikku, fosforit ja kaaliumi mitu korda hooaja jooksul pealtväetisena.
Paljundamine: ainult seemnetega. Seemneid võib korjata kuu-poolteist peale õitsemise lõppu.
Laialt levinud liigid: -aas-karukell, kolletav-karukell, palu-karukell. Kõiki neid saab edukalt seemnetega paljundada. Kõige parem on külvata värskelt korjatud seemned juunis- juulis, või kevadel soojendatud mulda. Idanemiseks optimaalne temperatuur +20+25°C. Sügisesed külvid on vähem resultatiivsed. Kui seemneid on palju, külvatakse nad otse avamaale, 20 cm vahedega vakku. Külvisügavus 1-1,5 cm.
Külvatakse hõredalt, mis tagab parema idanemise. Muld peab olema kerge, hea drenaaþiga. Mulda võib viia mõõdukas koguses turvast, liiva ja mineraalväetisi.
Külvatakse soovitatavalt avatud kasvukohta, kuid noored taimed tuleb varjutada. Tõusmed ilmuvad 3-4 nädala pärast, ning arenevad hästi, kuuma ilmaga kastes, kuid liigniiskus on kahjulik. Tuleb pidevalt hoida mõõdukat mullaniiskust, selleks kaetakse külvid heina või põhuga, mis kaitseb tõusmeid külma, ning mulla üleliigse kuumenemise eest. Väike kogus seemneid on parem külvata potti ja pikeerida kasti. Seda võib teha märtsis-aprillis kasvuhoones. Selline külviaeg kiirendab taimede arengut.
"Suvised" seemikud istutatakse alalisele kasvukohale järgmise aasta kevadel, varakevadise külvi korral sama aasta augustis vahedega 30-50 cm. Sügisesed külvid, samuti seemikud, mis on kasvatatud peenras, kaetakse talveks kuuseokste või hagudega, eriti tähtis on see külmal, lumeta talvel. Seemnete idanevus säilib 2-3 aastat. Sageli õitsevad aas-, palu- ja kolletav karukell teise aasta lõpus. Alalisele kasvukohale istutatakse 1-2 aastased taimed, varakevadel koos mullapalliga. Dekoratiivset efekti võib oodata 3-4 aasta vanuselt taimelt. Täiskasvanud taimed taluvad ümberistutamist väga halvasti kuid suure mullapalliga võib seda teha kas kevadel või sügisel. Konteinertaimi suletud juuresüsteemiga võib istutada kevadest sügiseni. Kuival ja kuumal perioodil tuleb kasta, eriti on niiskus vajalik peale istutamist. Ühel kohal võib kasvada kuni 10 aastat.
Kõrgmäestiku karukelli tuleb külvata sügisel, kuna nende seemned vajavad stratifikatsiooni, tõusmed ilmuvad mais. Nendele karukelladele on vajalikud viljakad ja hea niiskusmahtuvusega mullad. Nende liikide taimed hakkavad õitsema 6-7-ndal aastal. Kui teie aias on mitmeid liike karukelli, siis võite nende seemnetest saada hübriide, mis erinevad värvigamma, lehe kuju ja haabituse poolest.
Kasutamine: sobivad männi- ja lehtmetsa serva, mets-parkidesse, avatud muruplatsile. Perspektiivne on kasvatada alpiaias ja kiviktaimlas. Täiskasvanud taimed ei talu ümberistutamist. Võib-olla hoiab see teadmine teid tagasi mõne metsiku liigi väljakaevamisest. Rääkimata sellest, et looduslikku päritolu karukella välja kaevamine on kategooriliselt keelatud.
Kaaslased: sobivad koos krookuste, priimulatega.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Alpinaariumi väärilised elanikud".
Eng.: Anemone, European pasqueflower, pasque flower. Suom.: lännenkylmänkukka, tarhakylmänkukka. Sven.: backsippa, backvippa, gökskälla. Bot. syn.: Anemone pulsatilla L.
