Teie ostukorv on tühi.
Kilpleht Peltiphyllum peltatum
Peltiphyllum peltatum
Kilpleht - Peltiphyllum peltatum = Darmera peltata.
Nimetus: tuleneb kreekakeelsetest sõnadest "pelte" - kilp ja "phyllon" - leht; ilmselt sellepärast, et taimel on suured, kilpjad lehed. Perekonnas on vaid üks liik.
Kasvab ojade kallastel Põhja-Ameerika lääneosa mägistes rajoonides. Mitmeaastane taim võimsate, küllaltki paksude (4-6 cm läbimõõt) sõlmeliste risoomidega, mis paiknevad pealmises mullakihis. Lehed juurmised, tugevatel, paksudel roodudel (kuni 90 cm pikkused), suured, ümarad, servast kergelt venitatud, märgatava roodumisega, kuni 50 cm laiused. Õisikuvars 50-60 cm pikkune, ilmub pisut enne lehti- aprillis, mais. Õied väikesed (kuni 1 cm läbimõõduga), meeldiva õrnroosa värviga, koondunud kuni 12 cm läbimõõduga kännasõisikusse.
Kasvukoht: eelistab poolvarjulist kasvukohta. Istutades avatud kohale on lehtede värvus tuhmim, ning taim vajab rikkalikku kastmist. Niiskust armastav, kuid seisvat vett ei talu. Talvekindel, kuid profülaktika mõttes soovitatakse multðida.
Muld: areneb hästi kobedatel, niisketel, piisavalt viljakatel muldadel.
Paljundamine: risoomitükikestega varakevadel kuni kasvu alguseni. Teisel aastal peale lõikamist ning ümberistutamist omandavad taimed dekoratiivse välimuse, ning kasvavad juba mõõtmetelt suureks. Saab kasvatada ka seemnetest, kuid see on pikaajalisem tee istutusmaterjali saamiseks, kuna seemikud kasvavad aeglaselt. Õitsema hakkavad 3-4-ndal aastal peale külvi.
Kasutamine: väga eksootiline, haruldane, dekoratiivselt stabiilne taim ilusate lehtedega. Kasutatakse puualuseks istutuseks, samuti grupis teiste mitmeaastaste taimedega. Hea veekogu ääre kujundamiseks, kuid väikese veesilma jaoks liiga suur taim.
Kaaslased: hästi sobib suurte lehtpuudega, kaunid koos erinevat liiki hostadega, rodgeesiaga, angervaksaga, samuti madalamate epimeediumitega, ülaste ja teiste varjuarmastavate püsikutega.
Water- or marshplants.
Natural flowering season: April-Mai.
Winter hardiness zone: Z5-Z8.
Height: 100 cm.
Colour: pink, decorative leaves appear after flowers.
Nimetus: tuleneb kreekakeelsetest sõnadest "pelte" - kilp ja "phyllon" - leht; ilmselt sellepärast, et taimel on suured, kilpjad lehed. Perekonnas on vaid üks liik.
Kasvab ojade kallastel Põhja-Ameerika lääneosa mägistes rajoonides. Mitmeaastane taim võimsate, küllaltki paksude (4-6 cm läbimõõt) sõlmeliste risoomidega, mis paiknevad pealmises mullakihis. Lehed juurmised, tugevatel, paksudel roodudel (kuni 90 cm pikkused), suured, ümarad, servast kergelt venitatud, märgatava roodumisega, kuni 50 cm laiused. Õisikuvars 50-60 cm pikkune, ilmub pisut enne lehti- aprillis, mais. Õied väikesed (kuni 1 cm läbimõõduga), meeldiva õrnroosa värviga, koondunud kuni 12 cm läbimõõduga kännasõisikusse.
Kasvukoht: eelistab poolvarjulist kasvukohta. Istutades avatud kohale on lehtede värvus tuhmim, ning taim vajab rikkalikku kastmist. Niiskust armastav, kuid seisvat vett ei talu. Talvekindel, kuid profülaktika mõttes soovitatakse multðida.
Muld: areneb hästi kobedatel, niisketel, piisavalt viljakatel muldadel.
Paljundamine: risoomitükikestega varakevadel kuni kasvu alguseni. Teisel aastal peale lõikamist ning ümberistutamist omandavad taimed dekoratiivse välimuse, ning kasvavad juba mõõtmetelt suureks. Saab kasvatada ka seemnetest, kuid see on pikaajalisem tee istutusmaterjali saamiseks, kuna seemikud kasvavad aeglaselt. Õitsema hakkavad 3-4-ndal aastal peale külvi.
Kasutamine: väga eksootiline, haruldane, dekoratiivselt stabiilne taim ilusate lehtedega. Kasutatakse puualuseks istutuseks, samuti grupis teiste mitmeaastaste taimedega. Hea veekogu ääre kujundamiseks, kuid väikese veesilma jaoks liiga suur taim.
Kaaslased: hästi sobib suurte lehtpuudega, kaunid koos erinevat liiki hostadega, rodgeesiaga, angervaksaga, samuti madalamate epimeediumitega, ülaste ja teiste varjuarmastavate püsikutega.
Water- or marshplants.
Natural flowering season: April-Mai.
Winter hardiness zone: Z5-Z8.
Height: 100 cm.
Colour: pink, decorative leaves appear after flowers.
Eng.: Umbrella plant, Indian rhubarb, Darmera peltata. Suom.: Kilpirikko. Sven.: Sköldbräcka. Bot.syn.: Darmera peltata.
