Teie ostukorv on tühi.
Lupiin madal "Festival Blue" Lupinus polyphyllus
Lupinus polyphyllus L.
Lupiin madalkasvuline "Festival Blue".
Miniatuurne lupiin !
Taime kõrgus kuni 50 cm. Õitseb juunis. 1 gramm = 45-50 seemet.
Pakendis 0,2 g seemet.
Paljulehine lupiin - Lupinus polyphyllus Lindl.
Kodumaa: Põhja-Ameerika looderajoonid.
See liik on väga külmakindel ja vähenõudlik, seepärast võib teda kohata isegi Venemaa taigavööndis. Kasvab teeäärtes ja metsades, on arvatud haruldaste ja kaitstud liikida regionaalsesse nimekirja. Selliste taimede kohta võib öelda, et nad on naturaliseerunud, st. olles võõramaa taimed, on nad võidelnud endale koha meie looduses. Taim on mitmeaastane, rohtne, 80-120 cm kõrge.
Varred on sirged, tugevad, peaaegu paljad. Lehed sõrmjad, pikal varrel, õied koondunud paljuõielisele kobarataolisele õisikule pikkusega 30-35 cm. Õitseb juunis 20-30 päeva, kui eemaldada äraõitsenud õisikud, siis teistkordselt augustis. Vili - kaun. Seemned korrapäratu kujuga, kuni 0,6 cm diameetriga, idanevus säilib 3-4 aastat.
Kultuuris 1826-ndast aastast.
Muld: lupiinid ei ole mullastiku suhtes nõudlikud, kasvavad hästi igasugusel aiamullal, kuid parima arengu saavutavad nõrgalt happelisel või nõrgalt leeliselisel liivsavimullal. Leeliselisel mullal (pH üle 7,5) lehed kolletuvad. Väga haput pinnast tuleb kindlasti lubjata (mulla tugeva happesuse kaudne näitaja on osjade ja paiselehe kasvamine antud kohas). Lupjamiseks sobib peenelt jahvatatud dolomiidi või lubjajahu, arvestusega 5 kg 1 m2-le. Sellisest kogusest piisab mitmeks aastaks, seepärast viiakse lupjamist läbi iga 3-4 aasta tagant- kas siis sügisel, suvel kesale, kevadel enne kaevamist ja talvel lumele. Leeliselisele mullale tuleb hulka segada turvast (5 kg m2). Lupiin kasvab ka liival, sest tema juurtel arenevad väikesed mugulad, milles lämmastikku fikseerivad bakterid koguvad lämmastikku. Sel viisil võivad taimed toime tulla ilma lämmastikväetiseta. Lupiin eelistab päikesepaistelist kasvukohta.
Hooldus: esimesel aastal kobestatakse mulda perioodiliselt, eemaldatakse umbrohud. Järgmise aasta kevadel väetatakse mineraalväetistega: 1m2 antakse 10-20 g superfosfaati ja 5 g kaaliumkloriidi. Vanadel taimedel tõuseb juurekael mõni sentimeetrit mullapinnast ülespoole, põõsa keskmine osa kärbub aeglaselt ja külgmised lehekodarikud eralduvad. Et säilitada dekoratiivsust, ja pikendada taime elu, mullatakse taimi, mis soodustab külgjuurte arengut. Üle nelja aasta vanused taimed vahetatakse tavaliselt välja, sest nende õitsemine väheneb. Lupiin talub kuni -8°C, kuid tema jaoks on hävitavad järsud temperatuurikõikumised kevadel ja sügisel.
Et pikendada õitsemist, tuleb tuleb kuivanud õisikud eemaldada enne seemnete moodustumist. Taimedel kasvavad uued varred, ja formeeruvad õisikud, mis avanevad augustis. Vanu põõsaid pole vaja ümber istutada. Tuulistes kohtades tuleb lupiinid toestada, et nad ei murduks. Tugesid vajavad taimed ka õitsemise ajal. Õisikukandjad võib siduda nööriga või teha traadist mitmeaasaline tugikonstruktsioon.
Paljundamine: seemnetega ja vegetatiivselt. Istikute kasvatamiseks on parim külvata seemned varakevadel kasti või potti, tavalisse lillekultuuride segusse: turvas, mättamuld, liiv (1:1:0,5). Substraat peab olema piisavalt kobe, et vesi ei jääks seisvat vett. Kasta mõõdukalt.
Enne seemnete külvi soovitatakse seemneid segada vana taime juurtelt korjatud mügarike peeneks jahvatatud pulbriga, et kiirendada lämmastikku fikseerivate bakterite arengut. 8-17 päeva pärast ilmuvad tõusmed, kuid üldjuhul mitte üheaegselt (ühtlasema tärkamise eesmärgil pannakse seemned enne külvi niiskesse marlisse ja hoitakse soojas kohas kuni nende kest puruneb). 20-30 päeva pärast, kui on ilmunud 5-6 pärislehte, istutatakse seemikud alalisele kasvukohale lillepeenras, vahedega 30-50 cm. Sellega on soovitav mitte hilineda, sest noored taimed taluvad ümberistutamist paremini. Külvata võib ka otse avamaale aprillis, kohe peale lume minekut, kuid maa peab olema sügisel eelnevalt ettevalmistatud. Taimed õitsevad järgmise aasta mai alguses. Parim moodus seemnete külviks on talve alla oktoobri lõpus-novembri algul, peale esimesi külmi. Seemnete katmissügavus 2 cm.
Külvide peale pannakse õhuke kiht turvast. Kevadel peale lume sulamist tärkavad seemned ühtlaselt ja taimed õitsevad sama aasta augustis. Seemnetega paljundades ei saa alati sama värvi taimi, selleks tuleb kasutada vegetatiivset paljundamist. Mitmeaastaste liikide vanade põõsaste jagamist tehakse harva, sest neil on sügaval asetsev juurestik. Kolme- ja nelj aaastased lupiinipõõsad moodustavad kergesti külgmiseid rosette, seepärast saab neid suvel paljundada jagamise teel. Ümberistutamist taluvad hästi ainult noored taimed.
Istikuid võetakse kevadel juurelähedastest rosettidest, mis arenevad varrealustest pungadest; suvel- külgmiste vartega, mis on moodustunud lehekaenlas. Taasuuenenud pungad, mis moodustuvad varrealusel, lõigatakse läbi terava noaga koos juurekaela tükiga ja istutatakse liivakasse mulda varjutatud kohta. Seda on kõige parem teha peale õitsemist. 20-30 päeva pärast ilmuvad pistikutele juured ja taime võib istutada alalisele kohale. Noored taimed võivad isegi samal aastal õitseda.
Kasutatakse: üksikult või grupiistutusel koos teiste mitmeaastastega mikrobordüürides, grupina murus. Nad on ka kimpudes efektsed, kuid säilivad lühiajaliselt. Äraõitsenud lupiinid näevad suveharjal mitte eriti veetlevad välja, seepärast on neid lillepeenras parem kasutada väikeste gruppidena mitte esimeses reas, vaid peenra sügavuses. Leidke neile koht lopsakate lehtede ja eredate õitega mitmeaastaste vahel, mis peidavad nende õitsemisjärgset välimust.
Partnerid: sobib kombineerida kõrvuti hostade, iiriste, härjasilmade, kukekannuste ja astilbedega.
Miniatuurne lupiin !
Taime kõrgus kuni 50 cm. Õitseb juunis. 1 gramm = 45-50 seemet.
Pakendis 0,2 g seemet.
Paljulehine lupiin - Lupinus polyphyllus Lindl.
Kodumaa: Põhja-Ameerika looderajoonid.
See liik on väga külmakindel ja vähenõudlik, seepärast võib teda kohata isegi Venemaa taigavööndis. Kasvab teeäärtes ja metsades, on arvatud haruldaste ja kaitstud liikida regionaalsesse nimekirja. Selliste taimede kohta võib öelda, et nad on naturaliseerunud, st. olles võõramaa taimed, on nad võidelnud endale koha meie looduses. Taim on mitmeaastane, rohtne, 80-120 cm kõrge.
Varred on sirged, tugevad, peaaegu paljad. Lehed sõrmjad, pikal varrel, õied koondunud paljuõielisele kobarataolisele õisikule pikkusega 30-35 cm. Õitseb juunis 20-30 päeva, kui eemaldada äraõitsenud õisikud, siis teistkordselt augustis. Vili - kaun. Seemned korrapäratu kujuga, kuni 0,6 cm diameetriga, idanevus säilib 3-4 aastat.
Kultuuris 1826-ndast aastast.
Muld: lupiinid ei ole mullastiku suhtes nõudlikud, kasvavad hästi igasugusel aiamullal, kuid parima arengu saavutavad nõrgalt happelisel või nõrgalt leeliselisel liivsavimullal. Leeliselisel mullal (pH üle 7,5) lehed kolletuvad. Väga haput pinnast tuleb kindlasti lubjata (mulla tugeva happesuse kaudne näitaja on osjade ja paiselehe kasvamine antud kohas). Lupjamiseks sobib peenelt jahvatatud dolomiidi või lubjajahu, arvestusega 5 kg 1 m2-le. Sellisest kogusest piisab mitmeks aastaks, seepärast viiakse lupjamist läbi iga 3-4 aasta tagant- kas siis sügisel, suvel kesale, kevadel enne kaevamist ja talvel lumele. Leeliselisele mullale tuleb hulka segada turvast (5 kg m2). Lupiin kasvab ka liival, sest tema juurtel arenevad väikesed mugulad, milles lämmastikku fikseerivad bakterid koguvad lämmastikku. Sel viisil võivad taimed toime tulla ilma lämmastikväetiseta. Lupiin eelistab päikesepaistelist kasvukohta.
Hooldus: esimesel aastal kobestatakse mulda perioodiliselt, eemaldatakse umbrohud. Järgmise aasta kevadel väetatakse mineraalväetistega: 1m2 antakse 10-20 g superfosfaati ja 5 g kaaliumkloriidi. Vanadel taimedel tõuseb juurekael mõni sentimeetrit mullapinnast ülespoole, põõsa keskmine osa kärbub aeglaselt ja külgmised lehekodarikud eralduvad. Et säilitada dekoratiivsust, ja pikendada taime elu, mullatakse taimi, mis soodustab külgjuurte arengut. Üle nelja aasta vanused taimed vahetatakse tavaliselt välja, sest nende õitsemine väheneb. Lupiin talub kuni -8°C, kuid tema jaoks on hävitavad järsud temperatuurikõikumised kevadel ja sügisel.
Et pikendada õitsemist, tuleb tuleb kuivanud õisikud eemaldada enne seemnete moodustumist. Taimedel kasvavad uued varred, ja formeeruvad õisikud, mis avanevad augustis. Vanu põõsaid pole vaja ümber istutada. Tuulistes kohtades tuleb lupiinid toestada, et nad ei murduks. Tugesid vajavad taimed ka õitsemise ajal. Õisikukandjad võib siduda nööriga või teha traadist mitmeaasaline tugikonstruktsioon.
Paljundamine: seemnetega ja vegetatiivselt. Istikute kasvatamiseks on parim külvata seemned varakevadel kasti või potti, tavalisse lillekultuuride segusse: turvas, mättamuld, liiv (1:1:0,5). Substraat peab olema piisavalt kobe, et vesi ei jääks seisvat vett. Kasta mõõdukalt.
Enne seemnete külvi soovitatakse seemneid segada vana taime juurtelt korjatud mügarike peeneks jahvatatud pulbriga, et kiirendada lämmastikku fikseerivate bakterite arengut. 8-17 päeva pärast ilmuvad tõusmed, kuid üldjuhul mitte üheaegselt (ühtlasema tärkamise eesmärgil pannakse seemned enne külvi niiskesse marlisse ja hoitakse soojas kohas kuni nende kest puruneb). 20-30 päeva pärast, kui on ilmunud 5-6 pärislehte, istutatakse seemikud alalisele kasvukohale lillepeenras, vahedega 30-50 cm. Sellega on soovitav mitte hilineda, sest noored taimed taluvad ümberistutamist paremini. Külvata võib ka otse avamaale aprillis, kohe peale lume minekut, kuid maa peab olema sügisel eelnevalt ettevalmistatud. Taimed õitsevad järgmise aasta mai alguses. Parim moodus seemnete külviks on talve alla oktoobri lõpus-novembri algul, peale esimesi külmi. Seemnete katmissügavus 2 cm.
Külvide peale pannakse õhuke kiht turvast. Kevadel peale lume sulamist tärkavad seemned ühtlaselt ja taimed õitsevad sama aasta augustis. Seemnetega paljundades ei saa alati sama värvi taimi, selleks tuleb kasutada vegetatiivset paljundamist. Mitmeaastaste liikide vanade põõsaste jagamist tehakse harva, sest neil on sügaval asetsev juurestik. Kolme- ja nelj aaastased lupiinipõõsad moodustavad kergesti külgmiseid rosette, seepärast saab neid suvel paljundada jagamise teel. Ümberistutamist taluvad hästi ainult noored taimed.
Istikuid võetakse kevadel juurelähedastest rosettidest, mis arenevad varrealustest pungadest; suvel- külgmiste vartega, mis on moodustunud lehekaenlas. Taasuuenenud pungad, mis moodustuvad varrealusel, lõigatakse läbi terava noaga koos juurekaela tükiga ja istutatakse liivakasse mulda varjutatud kohta. Seda on kõige parem teha peale õitsemist. 20-30 päeva pärast ilmuvad pistikutele juured ja taime võib istutada alalisele kohale. Noored taimed võivad isegi samal aastal õitseda.
Kasutatakse: üksikult või grupiistutusel koos teiste mitmeaastastega mikrobordüürides, grupina murus. Nad on ka kimpudes efektsed, kuid säilivad lühiajaliselt. Äraõitsenud lupiinid näevad suveharjal mitte eriti veetlevad välja, seepärast on neid lillepeenras parem kasutada väikeste gruppidena mitte esimeses reas, vaid peenra sügavuses. Leidke neile koht lopsakate lehtede ja eredate õitega mitmeaastaste vahel, mis peidavad nende õitsemisjärgset välimust.
Partnerid: sobib kombineerida kõrvuti hostade, iiriste, härjasilmade, kukekannuste ja astilbedega.
Люпин низкорослый "Фестиваль синий" - Lupinus polyphyllus Lindl.
Компактный кустик высотой до 50 см.
Листья красивые, пальчато-сложные, на длинных черешках. Кистевидные соцветия синего цвета. Цветение обильное в июне-июле.
Используют для бордюров, рабаток, миксбордеров.
Агротехника.
Растение предпочитает солнечные участки, к почвам не требовательно, хорошо растёт на любой садовой земле. Семена высевают в апреле-мае в открытый грунт на постоянное место, выдерживая расстояние между растениями 20-25 см. Всходы появляются на 25-30 день.
Родина - северо-западные районы Северной Америки.
Этот вид наиболее зимостоек и неприхотлив, поэтому встречается даже в таёжной зоне европейской России (южная часть), растёт по обочинам дорог и в лесах, включён в региональные списки редких и охраняемых растений.
О таких растениях можно говорить, что они натуролизовались, т. е. будучи иноземцами, отвоевали себе место в нашей природе. Растение многолетнее, травянистое, 80-120 см высотой. Стебли прямые, прочные, почти голые. Листья пальчатые, на длинных черешках, с 9-15 снизу опушенными листочками. Цветки синие, собраны в многоцветковые кистевидные соцветия 30-35 см длиной. Цветет в июне 20-30 дней, если удалять отцветающие соцветия - вторично в августе. Плод — боб. Семена неправильной формы до 0,6 см в диаметре, сохраняют всхожесть 3-4 года. В 1 г до 45 семян. В культуре с 1826 года.
Месторасположение: предпочитают солнечные места.
Почва: люпины нетребовательны к почве, хорошо растут на любой садовой, но лучшего развития достигают на суглинистых слабокислых или слабощелочных почвах. На щелочных (рН более 7,5) желтеют листья (хлороз). Очень кислую почву необходимо известковать (косвенный показатель высокой кислотности почвы - наличие на участке хвоща и мать-и-мачехи). Для этого подойдут доломитовая или известковая мука тонкого помола из расчёта 5 кг на 1 м2. Такого количества достаточно на несколько лет, поэтому известкование проводят один раз в 3-4 года — осенью после уборки, летом по пару, весной перед перекопкой или зимой по снегу. В щелочную почву надо вносить торф (5 кг/м ).
Люпин растёт и на песке, так как на его корнях развиваются клубеньки, в которых азотфиксирующие бактерии накапливают азот. Таким образом, растение может обходиться без азотных удобрений.
Уход: в первый год почву периодически рыхлят и удаляют сорняки. Весной следующего года подкармливают минеральными удобрениями: на 1 м2 вносят 10-20 г суперфосфата и 5 г хлористого калия. У старых экземпляров корневая шейка поднимается над поверхностью почвы на несколько сантиметров, средняя часть куста постепенно отмирает, а боковые розетки обособляются. Чтобы сохранить декоративность и продлить жизнь, растения окучивают, что способствует развитию боковых корней. Однако экземпляры старше четырёх лет обычно заменяют, так как цветение у них ослабевает.
Люпин переносит заморозки до минус 8 °С, но для него губительна резкая смена температур весной и осенью.
Чтобы продлить цветение, засохшие соцветия срезают, пока не образовались семена. У растений отрастают новые побеги и формируются соцветия, которые распускаются в августе.
Регулярно срезайте завявшие соцветия. Старые кусты не следует пересаживать. В местах, где дуют ветры, люпины надо подвязывать к опоре, чтобы они не сломались. Опора требуется растениям и в период цветения. Можно связать цветоносы шнуром или сделать конструкцию из проволоки в виде нескольких петель.
Размножение: семенами и вегетативно. На рассаду семена лучше всего сеять ранней весной в ящики или молочные пакеты в обычную для цветочных культур смесь: торф, дерновая земля, песок (1:1:0,5). Субстрат должен быть достаточно рыхлым, чтобы не застаивалась вода. Поливают умеренно. Перед посевом семена рекомендуется перемешать с растёртыми в порошок клубеньками с корней старых растений, чтобы ускорить развитие азотфиксирующих бактерий. Через 8-17 дней появляются всходы, но, как правило, не одновременно (для дружного прорастания перед посевом их закрывают влажной марлей и держат в тёплом месте, пока они не наклюнутся). Через 20-30 дней, когда появятся 5-6 настоящих листьев, сеянцы высаживают на постоянное место в цветники на расстояние 30-50 см, друг от друга. С этим желательно не запаздывать, так как молодые растения лучше переносят пересадку.
Сеять можно прямо в грунт в апреле, как только стает снег (однако место для люпинов должно быть готово с осени). Растения зацветут на следующий год в начале мая.
Лучший способ посева семян - под зиму в конце октября-начале ноября, после первого заморозка. Глубина заделки 2 см. Сверху посевы присыпают небольшим слоем торфа. Весной после таяния снега семена дружно всходят, и растения зацветают в августе того же года. При семенном размножении не всегда наследуют окраску цветков, а чтобы сохранить её, прибегают к вегетативному размножению. К делению старых кустов у многолетних видов обращаются в исключительных случаях, так как они имеют стержневую корневую систему, глубоко уходящую в почву.
Трёх- и четырёхлетние кусты люпина легко образуют боковые розетки, поэтому летом их размножают с помощью деления. Пересадку хорошо переносят только молодые растения. На черенки берут весной прикорневые розетки, которые развиваются из почек в основании стебля; а летом - боковые побеги, образующиеся в пазухах листьев. Почки возобновления, которые образуются у основания стебля, вырезают острым ножом вместе с кусочком корневой шейки и сажают в песчаную землю в затенённое место. Это лучше всего делать после цветения. Через 20-30 дней у черенков появляются корни - и растения можно высаживать на постоянное место. Молодые растения даже могут зацвести в тот же год.
Использование: в одиночных и групповых посадках с другими многолетниками в миксбордерах, высаживают группами на газоне. Эффектны в букетах, но стоят недолго.
Люпины - солисты второго ряда. Отцветшие люпины выглядят в разгар лета не очень привлекательно. Поэтому на клумбе лучше сажать их небольшими группами, и не в первом ряду, а в глубине клумбы. Отведите им место за многолетниками, которые своей пышной листвой и яркими цветками прикроют люпины.
Партнёры: хорошо сочетаются в смешанных посадках с хостами, ирисами, нивяниками, лилиями, дельфиниумами, астильбами. ¾
Eng.: Bigleaf lupine, Garden lupin. Suom.: Komealupiini. Sven.: Blomsterlupin. Bot. syn.: Lupinus alilatissimus C. P. Sm., Lupinus apodotropis Heller, Lupinus bernardianus Abrams ex Eastw., Lupinus grandifolius Lindl. ex J. G. Agardh, Lupinus macrophyllus Benth., Lupinus magnus Greene, Lupinus matanuskensis C. P. Sm., Lupinus pallidipes Heller, Lupinus pseudopolyphyllus C. P. Sm., Lupinus stationis C. P. Sm., Lupinus superbus Heller.
