Teie ostukorv on tühi.
Mariõunapuu hubei "Jarkaja Krasa"
Malus hupehensis
Hubei mariõunapuu "Ergas ilu" - Malus hupehensis (Pamp.) Rehder.
Väga dekoratiivne nii õitsemise perioodil, kui ka sügisel koos viljadega. Võib kasutada mitte ainult grupi- ja üksikistutustes, vaid ka teeraja kõrval.
Kodumaa - Hiina kesk- ja lääneosa. Kasvab mäenõlvakutel. Kuni 8 m kõrgune puu. Lehed ümarmunajad, järsult teritunud tipuga, puhkedes punakad, servast peaaegu terveservalised, umbes 7 cm pikkused ja 5,5 cm laiused. Alumiselt poolt karvased, pealtpoolt paljad. Lehevars kuni 2 cm pikkune, naaskeljate abilehtedega. Õied puhkedes karmiinroosad, seejärel valged, suured, kuni 6 cm läbimõõduga, koondunud 3-5 kaupa õisikusse. Viljad kerajad, 1,0-1,3 cm läbimõõduga, rohekas-kollased bordookarva küljega. On hiljaõitsev liik. Puu kroon kerajas, pikkade okstega. Kaunis tänu karmiinroosadele pungadele. Õied kahvatu-roosad. Õitsemise lõpetab mai lõpus. Dekoratiivne ka viljumise staadiumis. Ovaalsed erk-punased viljad, kuni 8mm läbimõõduga, püsivad kaua okstel, mõnikord kuni püsiva lumekatteni. Ammusest ajast on hubei mariõunapuu maastiku komponendina Hiina parkides. Põhjapoolsemates tingimustes vastupidav kärntõvele, küllaltki talvekindel. Talub kergesti lõikamist ja pügamist. Mulla suhtes vähenõudlik. Lehtpuu liikide seas kuulub õunapuu madalate puude gruppi - nende keskmine kõrgus on 7-8 meetrit. Üherealine kuliss õunapuudest alandab tuule kiirust maalähedases kihis umbes 33%. Õunapuud hoiavad ka hästi lund kinni - lumekihi paksus on õunapuude kaitsealas kuni kaks korda suurem, kui ilma nendeta.
Pisut ajalugu.
Õunapuude ajalugu algab mets-õunapuust (Pyrus malus). Tema kodumaaks on tõenäoliselt Kesk-Aasia: Lõuna-Kasahstan, Kirgiisia, Tadþikistan. Mets-õunapuust on pärit kõik õunasordid, mida tänapäeval kasvatatakse. Mets-õunapuu on aluseks, millele poogitakse uued liigid. Mets-õunapuud kohtab enamikes Euroopa riikides ja regioonides, alates Norrast kuni Kaukaasiani. Mõiste "madal dekoratiivsus" on sobimatu kõikidele õunapuudele, kuid kultuursed suureviljalised sordid ei suuda konkureerida erisuste ja dekoratiivsuse tasemega oma metsikute sugulastega. Imperaatorliku Metsainstituudi peaaednik E.L.Wolf annab 1915 aastal välja antud raamatus "Dekoratiivsed põõsad ja puud aias ja pargis" vaimustunud arvamuse metsikult kasvavate õunapuude dekoratiivsest väärtusest: "Dekoratiivõunapuud justkui murduvad oma muinasjutuliste õite rüü all, pole ühtki oksakest, mis poleks üle puistatud õitelumega. Aia jaoks pole vastupidavamat ega õierikkamat kaunistust". Kultuurõunapuude elutsükkel on 45-50 aastat, mets-õunapuudel kuni 65 aastat. Looduses kasvavad mets-õunapuud kuni 80 aastaseks. Mets-õunapuude õied on väga aromaatsed. Massilise õitsemise ajal levib meeldiv aroom küllaltki suures raadiuses, ning meelitab ligi hulgaliselt putukaid. Aga on teada, et lõhnavad taimed mitte ainult ei avalda inimesele kosutavat mõju, vaid omavad ka suurt sanitaar-hügieenilist tähendust - on tõestatud, et nad on võimsateks antibiootikumideks. Pungumise staadium on õunapuudel üks kaunimaid, kuna pungade värvus on oluliselt erksam kui õitel. Üheaegselt, erinevas staadiumis pungad, mis on erinevat värvitooni ja intensiivsust, annavad kordumatu värviefekti. Pungumise staadium pikendab oluliselt õitsemise faasi (õitsemine aga on mets-õunapuudel väga rikkalik). Oluliseks näitajaks taimede dekoratiivsuse hindamisel on viljumise faas. Mets-õunapuudel on see küllaltki pikk (üle kuu aja). Paljudel väikeseviljalistel vormidel püsivad viljad okstel ka peale lehtede langemist. Viljumine ise on samuti rikkalik, aga viljade kuju, suurus ja värvus on väga erinevad.
Väga dekoratiivne nii õitsemise perioodil, kui ka sügisel koos viljadega. Võib kasutada mitte ainult grupi- ja üksikistutustes, vaid ka teeraja kõrval.
Kodumaa - Hiina kesk- ja lääneosa. Kasvab mäenõlvakutel. Kuni 8 m kõrgune puu. Lehed ümarmunajad, järsult teritunud tipuga, puhkedes punakad, servast peaaegu terveservalised, umbes 7 cm pikkused ja 5,5 cm laiused. Alumiselt poolt karvased, pealtpoolt paljad. Lehevars kuni 2 cm pikkune, naaskeljate abilehtedega. Õied puhkedes karmiinroosad, seejärel valged, suured, kuni 6 cm läbimõõduga, koondunud 3-5 kaupa õisikusse. Viljad kerajad, 1,0-1,3 cm läbimõõduga, rohekas-kollased bordookarva küljega. On hiljaõitsev liik. Puu kroon kerajas, pikkade okstega. Kaunis tänu karmiinroosadele pungadele. Õied kahvatu-roosad. Õitsemise lõpetab mai lõpus. Dekoratiivne ka viljumise staadiumis. Ovaalsed erk-punased viljad, kuni 8mm läbimõõduga, püsivad kaua okstel, mõnikord kuni püsiva lumekatteni. Ammusest ajast on hubei mariõunapuu maastiku komponendina Hiina parkides. Põhjapoolsemates tingimustes vastupidav kärntõvele, küllaltki talvekindel. Talub kergesti lõikamist ja pügamist. Mulla suhtes vähenõudlik. Lehtpuu liikide seas kuulub õunapuu madalate puude gruppi - nende keskmine kõrgus on 7-8 meetrit. Üherealine kuliss õunapuudest alandab tuule kiirust maalähedases kihis umbes 33%. Õunapuud hoiavad ka hästi lund kinni - lumekihi paksus on õunapuude kaitsealas kuni kaks korda suurem, kui ilma nendeta.
Pisut ajalugu.
Õunapuude ajalugu algab mets-õunapuust (Pyrus malus). Tema kodumaaks on tõenäoliselt Kesk-Aasia: Lõuna-Kasahstan, Kirgiisia, Tadþikistan. Mets-õunapuust on pärit kõik õunasordid, mida tänapäeval kasvatatakse. Mets-õunapuu on aluseks, millele poogitakse uued liigid. Mets-õunapuud kohtab enamikes Euroopa riikides ja regioonides, alates Norrast kuni Kaukaasiani. Mõiste "madal dekoratiivsus" on sobimatu kõikidele õunapuudele, kuid kultuursed suureviljalised sordid ei suuda konkureerida erisuste ja dekoratiivsuse tasemega oma metsikute sugulastega. Imperaatorliku Metsainstituudi peaaednik E.L.Wolf annab 1915 aastal välja antud raamatus "Dekoratiivsed põõsad ja puud aias ja pargis" vaimustunud arvamuse metsikult kasvavate õunapuude dekoratiivsest väärtusest: "Dekoratiivõunapuud justkui murduvad oma muinasjutuliste õite rüü all, pole ühtki oksakest, mis poleks üle puistatud õitelumega. Aia jaoks pole vastupidavamat ega õierikkamat kaunistust". Kultuurõunapuude elutsükkel on 45-50 aastat, mets-õunapuudel kuni 65 aastat. Looduses kasvavad mets-õunapuud kuni 80 aastaseks. Mets-õunapuude õied on väga aromaatsed. Massilise õitsemise ajal levib meeldiv aroom küllaltki suures raadiuses, ning meelitab ligi hulgaliselt putukaid. Aga on teada, et lõhnavad taimed mitte ainult ei avalda inimesele kosutavat mõju, vaid omavad ka suurt sanitaar-hügieenilist tähendust - on tõestatud, et nad on võimsateks antibiootikumideks. Pungumise staadium on õunapuudel üks kaunimaid, kuna pungade värvus on oluliselt erksam kui õitel. Üheaegselt, erinevas staadiumis pungad, mis on erinevat värvitooni ja intensiivsust, annavad kordumatu värviefekti. Pungumise staadium pikendab oluliselt õitsemise faasi (õitsemine aga on mets-õunapuudel väga rikkalik). Oluliseks näitajaks taimede dekoratiivsuse hindamisel on viljumise faas. Mets-õunapuudel on see küllaltki pikk (üle kuu aja). Paljudel väikeseviljalistel vormidel püsivad viljad okstel ka peale lehtede langemist. Viljumine ise on samuti rikkalik, aga viljade kuju, suurus ja värvus on väga erinevad.
Eng.: Tea crabapple. Suom.: Hupeinomenapuu. Sven.: Apelsläktet.
