Kasutatakse kui rögalahtistavat vahendit (eriti laste ravis), põletikuvastast vahendit ägeda või krooniliste hingamisteede põletike puhul, haavandtõve ja kaksteistsõrmiku haavandi puhul. Altee droog sisaldab 35% limaaineid, tärklist, pektiini, mineraalaineid. Suur limaainete sisaldus võimaldab altee preparaate kasutada limaskestade katmiseks kaitsekihiga, et ära hoida edasisi kahjustusi, seejuures aitab ta kahjustatud kudedel taastuda, põletikuprotsess väheneb. Alteel on rögalahtistav, valuvaigistav ja köhavastane toime. Meditsiinis kasutatakse teed nii õitest, lehtedest kui juurtest.
Agrotehnika: seeme külvatakse sügisel peenrasse või siis veebruaris-märtsis istikute saamiseks kasti.
Seemned vajavad eelnevat stratifitseerimist: külvata kuni 0,5 cm sügavusele, niisutada, katta klaasiga ja panna külmikusse ( t +5+7°C). Nii hoitakse 10-15 päeva, seejärel viiakse toatingimustesse. Kindlasti on vaja jälgida külvide niiskust ja õhutada. +18+20°С juures ilmuvad tõusmed 10-14 päevaga. Kui aga ei idane, korrata veelkord sama külm-soe metoodikat. 2-3 pärislehe faasis pikeeritakse. Avamaale istutatakse umbes 4-6 nädala pärast. Eelistab kasvada päikesepaistel või kerges varjus, muld peab olema kobe, mittehappeline. Ühel ja samal kohal kasvab 5-7 aastat.
* Altee nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast „althea“, mis tähendab – „see, kes ravib“. Juba üksnes see annab tunnistust sellest, et vanad roomlased ja kreeklased tundsid hästi selle taime omadusi ja kasutasid teda ravieesmärgil juba 5 sajandit e.m.a.
Harilik altee on mitmeaastane taim. Varred püstised ja võivad olla 1,2-1,5 m kõrgused. Looduslikult kasvab põõsaste vahel, väikeste rühmadena niisketel niitudel, jõgede ääres, kus pinnavesi on üsna maapinna lähedal. Ravimtoorainena kasutatakse põhiliselt altee juuri. Risoom on jäme, lühike, mitmeharuline, võimsa kuni 50 cm pikkuse sammasjuurega, mis ülemises osas on puitunud. Juured on lihakad, valged. Vars on väheharunev, alumises osas puitunud, lehed viltjaskarvased. Seetõttu on kogu taim hallikasrohelist värvi. Õitseb teisel kasvuaastal. Kahvatu-roosad õied asetsevad võrse tipus, samuti ka ülemiste ja keskmiste lehtede kaenlais. Õitsemine kestab väga kaua: juunist septembrini.
Altee juured on erakordselt rikka ja omapärase keemilise koostisega. Nendes on 35% limaaineid, tärklist kuni 37%, palju pektiinaineid, aga ka õlisid, sahharoosi, aspargiini, betaiini jt. Seoses sellega, et juurest tehtud tõmmis ja keedis on selgelt väljendunud kaitsva, põletikuvastase ja pehmendava toimega, aga samuti kõhavastase mõjuga, siis kasutatakse teda esmajärjekorras kopsuhaiguste korral, kuna vähendab piinavat köha. Just seepärast kuulub altee ammusest ajast peale köhasegude koostisse, temast tehakse e fektiivset köharavimit mukaltiini.
Altee juurt kasutatakse laialdaselt ka gastriidi ja mao – ja kasteistsõrmiku haavandtõve ravis, erit just kõrgenenud maohappe korral. Juures sisalduvad limaained taastavad kahjustatud limaskesti, luues limakihi ja soodsad tingimused kahjustaud kohtade taastumiseks. Samaaegselt mõjuvad nad ka põletivastaselt.
Rahvamedistsiinis peetakse altee juurest tehtud tõmmist heaks vahendiks soolestiku valude ja põiepõletike korral. Aga välispidiselt kasutatakse tõmmist suuõõne ja silmade loputamiseks, mähisteks.
Ravikeeduse valmistamiseks võetakse 2 spl peenestatud juuri , valada üle 1 klaasi keeva veega, kuumutada keevaveevannis 30 minutit, seejärel jahutada toatemperatuurini. Võtta sisse soojana, kolmandik klaasitäit 3-4 korda päevas peale sööki, väikeste lonksudena. Tõmmist võib säilitada külmikus mitte üle 2 ööpäeva.
Altee juurt kasutatakse väga laialdaselt mitmesuguste köha ravisegude koostises. Bronhiidi ja bronhiaalastma puhul kasutatakse segu, mis koosneb võrdsetes osades altte juurest ja piparrohust. Tõmmiseks võetakse 2 spl peenestatud segu ja valatakse üle klaasi külma veega, lastakse 2 tundi tõmbuda, kuumutatakse keemiseni, jahutatakse, kurnatakse. Võtta sisse 1/3 klaasi 3 korda päevas 30 minutit enne sööki. Bronhiidi, pneumoonia, trahheiidi puhul kasutatakse segu, mis koosneb 2 osast altee juurtest, 2 osast paiselehe lehtedest ja 1 osast punest. Tõmmiseks võetakse 1 spl segu ja 1 klaas keeva vett, lasta 2 tundi tõmbuda, kurnata. Tõmmist võtta ½ klaasi 3-4 korda päevas 30 minutit enne sööki. Samade haiguste korral kasutatakse ka segu, mis koosneb võrdsetes osades altee, lagritsa ja aedvaagi risoomist. Tõmmiseks on vaja 1 spl hästi peenestatud segu valada üle 1 klaasi keeva veega, lasta soojas 1 tund tõmbuda, kurnata. Võtta sisse ½ klaasi 3-4 korda päevas, 20 minutit enne sööki soojalt.
Kuidas aga kasvatada alteed?
Tavaliselt paljundatakse teda seemnetest, harvem ka risoomitükkidega. Parim kasvukoht on viljakas, kerge ja keskmise lõimisega muld. Maa valmistada külviks ette juba sügisel. Selleks tuleb pärast eelkultuuri maa kobestada, et hävitada umbrohutõusmed, 2 nädala pärast aga kaevata 25 cm sügavuselt läbi. Enne seda on aga vajalik anda veel 1m2-le 1 ämbritäis kõdusõnnikut, superfosfaati ja kaalisoola 1 spl. Kui muld on raskepoolne, siis lisada veel ämbritäis jämedateralist jõeliiva ja madalsooturvast, aga kevadel veel 1 tl ammooniumnitraati.
Külvata on vaja kohe peale lume sulamist ja maa tahenemist või siis enne talve tulekut. Enne kevadist külvi tuleb seemneid leotada. Selleks pannakse nad märjale riidele ja hoitakse kuni paisumiseni niiskena, kuid mitte üle 3 ööpäeva. Seemned külvatakse peenrasse ridadena, reavahe 40-50 cm, taimede vahe reas 8-10 cm, külvisügavus 2 cm. Kasvu alguses on altee niiskusepuuduse suhtes väga tundlik ja umbrohud lämmatavad teda kergesti. Seepärast tuleb sel ajal hoida maa kobedana ja umbrohuvaba. Hooldus seisneb umbrohtude hävitamises, mulla kobestamises ja taimede harvendamises. Risoomi saab koguda tavaliselt teise aasta sügisel peale maapealse osa hävimist. Juured kaevatakse korralikult ilma neid kahjustamata välja, maapealne osa lõigatakse maha ja pestakse kiiresti (vähem kui 15 minutiga) külma voolava veega puhtaks, laskmata neil limaseks minna. Pärast pesemist eemaldatakse puitunud ja kahjustatud kohad. Seejärel lõigatakse juured 15-20 cm pikkusteks tükkideks, jämedamad aga veel pooleks.
Kuivatama peab varjulises kohas kuuri all või praeahjus temperatuuril 45-55°С. Juured on kuivad, kui murdmisel nad ei paindu, vaid murduvad. Altee juured imavad väga kergesti endasse õhuniiskust. Seetõttu on mõistlik hoida neid tihedalt suletud purgis ja jahedas kohas. Nii säilitatuna säilitavad nad oma raviomadused 3 aastat.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Ravi-altee".
Harilik altee. Pharm.: Radix bismalvae, radix hibisci. Bot. syn.: Althaea taurinensis DC.