Harilik astelpihlakas "Sandra"

Harilik astelpihlakas - tihedalt harunev ja tihedalt lehistunud põõsas või väike puu. Lehed piklikud, kuni 15 cm pikkused, tumerohelised, altpoolt karvased, väikesehambulised. Õied valged, üksikud, kuni 5 cm läbimõõduga, paiknevad ülemistel vartel, ilmuvad peale lehtede täielikku avanemist. Sügisel moodustuvad kollast või pruunikat värvi söödavad marjad. Areneb kiiresti, moodustab kauni võra, sobib hekkide loomiseks.
Vajab stratifikatsiooni.
Seemnete stratifikatsioon - külvieelne töötlus seemnete idanemise kiirendamiseks. Kasutatakse peamise meetodina raskesti idanevate puuliikide (vilja-, metsa- ja dekoratiivpuud) ja mõningate ravimtaimede puhul. Seemned asetatakse kihtidena vaheldumisi niiske substraadiga (liiv, saepuru, turvas, sammal), seejärel hoitakse madalal temperatuuril (+1+5°C, näiteks alumisel külmiku riiulil), õhu vaba juurdepääsuga. 1 osa seemnete kohta võetakse 3-4 osa substraati. Stratifikatsioon kestab ühest kuust kuni mitme kuuni.
Pakis seemneid 0,35 g.

* Huvitav fakt: viljad valmivad mitte pärast külmade algust, vaid peale pakast. Talv, külm, lumi, lumetorm – astelpihlakat sellega juba ei hirmuta.
Rahvas kutsub teda harilikuks astelpihlakaks, aga meie jutt on aia- ehk kultuurastelpihlakast. Nende vahel on suur vahe. Viimastel aastatel on astelpihlakas levinud ka väljapoole Kaukaasiat ja laiendanud oma areaali. See taim on väga vähenõudlik, kasulik ja kaunis, kandes vilja hilissügisel. Erakordselt kaunis terve aasta - nii õitega kui viljadega, eriti just sügisel, kui lehed muutuvad punaseks ja kogu puu näeb välja kui üks lill.
Talub nii põuda kui külma (-35°C ja rohkemgi), seepärast ei vaja ta ka külmades piirkondades talvekatet. Kuid neis kohtades ei maksa liialdada lämmastikväetiste ja liigse kastmisega suve lõpupoole, et võrsed ja terve puu jõuaksid talveks valmistuda. Sel juhul pole ka külmad ohtlikud.
Agrotehnika on üsna lihtne ja kättesaadav kõigile. Astelpihlakas ei ole mulla suhtes nõudlik, kuid nagu iga teinegi kultuur, vajab ka tema hooldust. Kasvab ja viljub hästi kohtades, kus saab saaki ka pirnilt, aivalt, viirpuult, kuid võrreldes nendega on astelpihlakaga vähem vaeva. Kui soovite, et puuke oleks vastupidav, saagikas, talvekindel, siis kasvatage ta üles seemnest (luuseeme). Seemnetest paljundamine on sobivaim variant erinevates kliimatingimustes taimede kasvatamiseks. Kultuur-astelpihlaka seemikud on emataimede omadustega. Metsikute liikide seemned ei sobi paljundamiseks, kuna idu pole täielikult välja arenenud.
Viljas on viis luuseemet. Taim on kergesti seemnest paljundatav, samuti ka pookimisega viirpuule või küdooniale. Ühe puuna võib kasvatada nii astelpihlakat, küdooniat ja viirpuud. Kasvavad nad kõik koos hästi, kuna kuuluvad roosõieliste sugukonda. Peab märkima, et astelpihlakas on ideaalne alus madalakasvulise pirnipuu jaoks. Nad sobivad hästi ja pirn võib kasvada madalakasvulisena ja kanda vilju üle 30 aasta.

Eng.: Medlar, open-arse fruit. Suom.: Mispeli. Sven.: Mispel.