Teie ostukorv on tühi.
Must sinep (must kapsasrohi) "Black Mustard"
Sinapis nigra L.
Must kapsasrohi "Black Mustard" - Sinapis nigra.
Vars harunev, kuni 1 m kõrge. Õied kahvatukollased, kobaras. Kaunad püstised, 1-2 cm pikad, tihedalt varre vastu surutud. Seemned punakas-pruunid või pruunid, väiksemad kui valgel sinepil (läbimõõt 1,0-1,6 mm). Paljundatakse seemnetega. Agrotehnika sarnaneb sarepta sinepiga.
Sinepit peab külvama võimalikult varakult. Nagu kõik ristõielised, on ta pikapäevataim ja õitseb juunis-juulis. Kuid kui külvata varakult, jõuab ta moodustada leheroseti enne pikkade päevade algust. Külvata tuleks nii vara kui võimalik ka seepärast, et tõusmeid ei kahjustaks ristõieliste kahjurid. Mahlaka leheroseti saab juba 25-30 päevaga.
Musta sinepi (kapsasrohi) kasvatamine.
Kõiki sinepiliike kasvatatakse ühtmoodi. Nad kasvavad hästi peaaegu igasugustel muldadel, peale liivaste ja soostunud muldade. Väga valgusnõudlikud. Seemned külvatakse kevadel võimalikult vara, ridade vahekaugus 25-30 cm, reas 20-30 cm, sügavus 1-2 cm. Tõusmed on kerge öökülma suhtes vastupidavad ja juba 1-2 °C ja piisava niiskuse juures ilmuvad tõusmed 5-6 päevaga. Kui vihmase ilmaga on küpsete koristamine takistatud, siis idanevad seemned otse taime küljes. Hooldus seisneb pidevas maa kobestamises ja rohimises. Kasta on vaja vaid kõige palavama ilma korral, kui taimed vajuvad longu. Väetamist tavaliselt ei vaja, kuid enne külvi anda 20-25 g ammooniumsulfaati, 15-20 g kaalisoola ja 30-40 g superfosfaati. Õitsemiseks vajab pikka päeva, õitseb juunis, seemned valmivad augustis- septembris. Kahjurid (nagu teistel ristõielistel) – kapsaliblika röövikud. Neid kas korjata käsitsi või siis kasutada insektitsiide.
Vars harunev, kuni 1 m kõrge. Õied kahvatukollased, kobaras. Kaunad püstised, 1-2 cm pikad, tihedalt varre vastu surutud. Seemned punakas-pruunid või pruunid, väiksemad kui valgel sinepil (läbimõõt 1,0-1,6 mm). Paljundatakse seemnetega. Agrotehnika sarnaneb sarepta sinepiga.
Sinepit peab külvama võimalikult varakult. Nagu kõik ristõielised, on ta pikapäevataim ja õitseb juunis-juulis. Kuid kui külvata varakult, jõuab ta moodustada leheroseti enne pikkade päevade algust. Külvata tuleks nii vara kui võimalik ka seepärast, et tõusmeid ei kahjustaks ristõieliste kahjurid. Mahlaka leheroseti saab juba 25-30 päevaga.
Musta sinepi (kapsasrohi) kasvatamine.
Kõiki sinepiliike kasvatatakse ühtmoodi. Nad kasvavad hästi peaaegu igasugustel muldadel, peale liivaste ja soostunud muldade. Väga valgusnõudlikud. Seemned külvatakse kevadel võimalikult vara, ridade vahekaugus 25-30 cm, reas 20-30 cm, sügavus 1-2 cm. Tõusmed on kerge öökülma suhtes vastupidavad ja juba 1-2 °C ja piisava niiskuse juures ilmuvad tõusmed 5-6 päevaga. Kui vihmase ilmaga on küpsete koristamine takistatud, siis idanevad seemned otse taime küljes. Hooldus seisneb pidevas maa kobestamises ja rohimises. Kasta on vaja vaid kõige palavama ilma korral, kui taimed vajuvad longu. Väetamist tavaliselt ei vaja, kuid enne külvi anda 20-25 g ammooniumsulfaati, 15-20 g kaalisoola ja 30-40 g superfosfaati. Õitsemiseks vajab pikka päeva, õitseb juunis, seemned valmivad augustis- septembris. Kahjurid (nagu teistel ristõielistel) – kapsaliblika röövikud. Neid kas korjata käsitsi või siis kasutada insektitsiide.
Sinepi valmistamine.
Seemnete valmimine määratakse viljade kuivamise järgi. Taimed tõmmatakse juurtega maast välja ja pekstakse seemned vineeril või ajalehe peal välja. Enne seda on soovitav taimi 2-3 päeva kuivatada, et kaunad kergemini avaneksid. Seemned sõelutakse läbi sõela. Hoitakse kuivas ja jahedas kohas. Seemnete idanevus säilib 6-8 aastat. Koristamisega hilinemisel pudenevad seemned maha.
Must sinep on ka hea meetaim, saagikus 260 kg mett hektarilt.
Ühes grammis on 145 seemet.
Raviomadused.
Seemnetest saadakse eeterlikku õli – ärritava lõhna ja kibeda maitsega. Selle koostisse kuuluvad allüülsinepiõlid (80-90%), allüültsüaniid ja väävelsüsinik. Eeterlikke õlisid saab 0,5-1,4%. Seemnetes sisaldub kuni 41% õli. See on koostiselt sarnane sarepta ja valge sinepiga. Seemnetest tehakse sinepiplaastreid, pulbrit, need kuuluvad ka seedetrakti segude koostisse. Sinepiplaastreid kasutatakse valu vähendamiseks reuma korral. Prantsusmaal valmistatakse mustast sinepist parimaid lauasinepi sorte, mis on tuntud kogu maailmas, aga ka spetsiaalseid kastmeid kala juurde. Lõuna-Euroopa maades kasutatakse samamoodi kui sareta sinepit. Kaukaasias lisatakse rohelisi varsi, lehti ja õisi soolatud juustule.
Musta sinepit kasutatakse välispidiselt mitmete välimiste organite haiguste puhul. Sel eesmärgil kasutatakse sinepiplaastreid ja eeterliku sinepiõli lahust piirituses, see valmistatakse 2% kontsentratsioonis. Kasutatakse reuma, radikuliidi, ka neuralgia ja külmetushaiguste puhul. Sinepiplaastreid valmistatakse tööstuslikult, aga ka kodus, neid on üsna lihtne valmistada: lahustada sinepipulber soojas vees taignataoliseks massiks, lasta pool tundi tõmbuda ja kanda siis õhukese kihina paberile või kangale ja hoida vastaval kehaosal 10-15 minutit.
Ei tohi kasutada keeva vett, see inaktiveerib fermendi mirosiini, mis toimib temperatuuril 37 °C. Aga ilma selle fermendita eeterlikku õli ei eraldu. Seda peab arvestama ka lauasinepi valmistamisel.
Eng.: Black mustard. Suom.: Mustasinappi. Sven.: Svartsenap. Bot. syn.: Brassica nigra (L.) W.D.J.Koch.
