Kurereha risoomikas "White ness"
Risoomikas kurereha "White ness" - Geranium macrorrhizum.
Kasvab looduses subalpiinsetel niitudel Alpides, Balkanil, Karpaatides. Kultuuris alates XVII sajandist.
Mitmeaastane taim. Teistest kurerehadest eristab teda pikk, jäme- kuni 1,5 cm läbimõõdus risoom, mis haruneb mulla pinnal. Tänu kiirelt laienevale risoomile moodustab ta tiheda ja läbipõiminud puhmiku. Risoomist kasvavad välja leherosetid, juurmised lehed asetsevad pikkadel (kuni 20 cm) lehevartel. Lehed on piklik-ümmargused, laiusega 6-10 cm ja on viieti kuni seitsmeti lõhistunud, serv jämedahambuline, leht ise tumeroheline. Õievarred on lehtedest 5-10 cm kõrgemad. Sarikakujulises õisikus asetsevad õied on ere-purpurjad või punased, õite läbimõõt kuni 3 cm. Õitseb juunis 20-30 päeva. Seeme valmib juuli lõpul-augustis. Kogu taim on karvane ja väga lõhnav. Kurereha võrsed lõhnavad palaval suvepäeval lõunamaa ja mägede järgi…
Taim on meeldiv kogu suve, mõnikord lehed isegi talvituvad. Kuid tavaliselt muutuvad lehed oktoobris-novembris punakaks või kuldseks, mis teeb nad eriliselt veetlevaks. Risoomikas kurereha sobib hästi kiviaedadesse, kus ta ümber kivide kasvades aitab nende ilu esile tõsta. Segalillepeenardesse istutatakse ta aga esiplaanile. Siin on ta fooniks kõrgematele taimedele nagu rukkilill, neiusilm, kuningakepp, maran.
On pika eluaega ja ilma mingite raskusteta kasvatatav roomav pinnakattetaim kõrgusega kuni 30 cm. Leht sõrmjalt jagunenud, sügavalt lõhestunud, suur, ere-roheline, veidi kleepuv ja aromaatse lõhnaga. Sügisel muutub telliskivipunaseks. Õitseb juunis, sageli sügisel veel teistkordselt.
Paljundatakse risoomilõikudega. Sobivaim aeg selleks on augusti lõpp ja septembri algus. Võib paljundada ka seemnetest. Sügisesel külvil ilmuvad tõusmed kevadel ja õitsevad teisel aastal. See kurereha kasvab hästi kuivadel, hästi vett läbilaskval ja lubjarikkal mullal. Eelistab päikselisi kasvukohti. Poolvarjus on lehed suuremad, taim kasvab kiiresti laiusesse, kuid õitsemine ei ole nii rikkalik.
Kasvab looduses subalpiinsetel niitudel Alpides, Balkanil, Karpaatides. Kultuuris alates XVII sajandist.
Mitmeaastane taim. Teistest kurerehadest eristab teda pikk, jäme- kuni 1,5 cm läbimõõdus risoom, mis haruneb mulla pinnal. Tänu kiirelt laienevale risoomile moodustab ta tiheda ja läbipõiminud puhmiku. Risoomist kasvavad välja leherosetid, juurmised lehed asetsevad pikkadel (kuni 20 cm) lehevartel. Lehed on piklik-ümmargused, laiusega 6-10 cm ja on viieti kuni seitsmeti lõhistunud, serv jämedahambuline, leht ise tumeroheline. Õievarred on lehtedest 5-10 cm kõrgemad. Sarikakujulises õisikus asetsevad õied on ere-purpurjad või punased, õite läbimõõt kuni 3 cm. Õitseb juunis 20-30 päeva. Seeme valmib juuli lõpul-augustis. Kogu taim on karvane ja väga lõhnav. Kurereha võrsed lõhnavad palaval suvepäeval lõunamaa ja mägede järgi…
Taim on meeldiv kogu suve, mõnikord lehed isegi talvituvad. Kuid tavaliselt muutuvad lehed oktoobris-novembris punakaks või kuldseks, mis teeb nad eriliselt veetlevaks. Risoomikas kurereha sobib hästi kiviaedadesse, kus ta ümber kivide kasvades aitab nende ilu esile tõsta. Segalillepeenardesse istutatakse ta aga esiplaanile. Siin on ta fooniks kõrgematele taimedele nagu rukkilill, neiusilm, kuningakepp, maran.
On pika eluaega ja ilma mingite raskusteta kasvatatav roomav pinnakattetaim kõrgusega kuni 30 cm. Leht sõrmjalt jagunenud, sügavalt lõhestunud, suur, ere-roheline, veidi kleepuv ja aromaatse lõhnaga. Sügisel muutub telliskivipunaseks. Õitseb juunis, sageli sügisel veel teistkordselt.
Paljundatakse risoomilõikudega. Sobivaim aeg selleks on augusti lõpp ja septembri algus. Võib paljundada ka seemnetest. Sügisesel külvil ilmuvad tõusmed kevadel ja õitsevad teisel aastal. See kurereha kasvab hästi kuivadel, hästi vett läbilaskval ja lubjarikkal mullal. Eelistab päikselisi kasvukohti. Poolvarjus on lehed suuremad, taim kasvab kiiresti laiusesse, kuid õitsemine ei ole nii rikkalik.
For the rockgarden;
V-VII, Z3-8, 30 cm;
pure white, dark green foliage.
Eng.: Bulgarian geranium, bigroot geranium, rock crane's bill. Suom.: Tuoksukurjenpolvi. Sven.: Flocknäva.