Teie ostukorv on tühi.
Kolmisruse "Cupidon"
Bidens tripartita L.
Kolmisruse (haavarohi, ojakollad, pistirohi, pori-rohi, rojakollad, ruskme-rohi, sarvelill, tigaseohak) kasvab tiigi- ja kraavikallastel, lompides, niisketel prahipaikadel, paiguti ka niisketel põldudel, soostunud kohtadel. Ta on üheaastane rohttaim nõrkade juurtega. Vars püstine, väga oksine, sagedasti pruunikas-punane, paljas või ka udemeline.
Lehed tumerohelised, vastakud, ahenevad tiivuliseks rootsuks, enamasti kolme-voi viiejagused, munajate või süst jäte tipmetega; keskmine leheosa enamasti teistest suurem ja pikem. Õied pruumkaskollased. Korvõisikud püstised, kuni 1 cm läbimõõdus, enamasti ainult putkõitega, harva ka mõne üksiku keeloiega. Vili paljas, kokku surutud, seljal ja küljekan-tidel tagaspidi ogadega, 2 või 3 kidaja ohtega. Õitseb juulist septembrini. Eestis esineb üle kogu maa.
Ravimiks kasutatakse kolmisruskme lehti ja latvu ilma õiteta — herba Bidentis tripartiti.
Kogutakse enne õitsemist, juunis ja juulis, lehti ja noori latvu ning kuivatatakse nad õhukese koheda kihina tuuletõmbusega katusealustes (lakas, pööningul).
Droog peab olema tumeroheline; lõhn on omapärane ja tugevneb lehtede hõõrumisel; maitse kootav, kergelt terav, kibe. Latvu pikkusega üle 15 cm tohib droogis olla kuni3%, puhkenud korvõisikuid alla 3%, jämedaid värsi läbimõõduga üle 3 mm kuni 6%, koltunud ja pruunistunud lehti mitte üle 5%. Põletamisel võib tuhka jääda kuni 10%.
Droog sisaldab rohkesti karotiini, flavonoidi luteoliini ja tema glükosiidi, jälgedena eeterlikku õli (0,11%), parkaineid (2,05%), C-vitamiini, lima, mõruaineid.
Ürti kasutatakse vannideks, eriti lasteravis diateeside puhul, seespidiselt uriinieritust soodustava vahendina ning mõruainena söögiisu tõstmiseks. Veeni süstituna avaldab rahustavat toimet.
Rahvameditsiinis on kasutatud skrofuloosi (laste näär-metiisikuse) ravimisel, peamiselt teena. Teeks võetakse 4 supilusikatäit peeneks hõõrutud droogi 1 liitri keeva vee kohta ja lastakse öö läbi tõmbuda; juuakse 1-2 klaasi päevas.
Lehed tumerohelised, vastakud, ahenevad tiivuliseks rootsuks, enamasti kolme-voi viiejagused, munajate või süst jäte tipmetega; keskmine leheosa enamasti teistest suurem ja pikem. Õied pruumkaskollased. Korvõisikud püstised, kuni 1 cm läbimõõdus, enamasti ainult putkõitega, harva ka mõne üksiku keeloiega. Vili paljas, kokku surutud, seljal ja küljekan-tidel tagaspidi ogadega, 2 või 3 kidaja ohtega. Õitseb juulist septembrini. Eestis esineb üle kogu maa.
Ravimiks kasutatakse kolmisruskme lehti ja latvu ilma õiteta — herba Bidentis tripartiti.
Kogutakse enne õitsemist, juunis ja juulis, lehti ja noori latvu ning kuivatatakse nad õhukese koheda kihina tuuletõmbusega katusealustes (lakas, pööningul).
Droog peab olema tumeroheline; lõhn on omapärane ja tugevneb lehtede hõõrumisel; maitse kootav, kergelt terav, kibe. Latvu pikkusega üle 15 cm tohib droogis olla kuni3%, puhkenud korvõisikuid alla 3%, jämedaid värsi läbimõõduga üle 3 mm kuni 6%, koltunud ja pruunistunud lehti mitte üle 5%. Põletamisel võib tuhka jääda kuni 10%.
Droog sisaldab rohkesti karotiini, flavonoidi luteoliini ja tema glükosiidi, jälgedena eeterlikku õli (0,11%), parkaineid (2,05%), C-vitamiini, lima, mõruaineid.
Ürti kasutatakse vannideks, eriti lasteravis diateeside puhul, seespidiselt uriinieritust soodustava vahendina ning mõruainena söögiisu tõstmiseks. Veeni süstituna avaldab rahustavat toimet.
Rahvameditsiinis on kasutatud skrofuloosi (laste näär-metiisikuse) ravimisel, peamiselt teena. Teeks võetakse 4 supilusikatäit peeneks hõõrutud droogi 1 liitri keeva vee kohta ja lastakse öö läbi tõmbuda; juuakse 1-2 klaasi päevas.
Eng.: Three-lobe beggarticks, three-part beggarticks, leafy-bracted beggarticks, trifid bur-marigold. Suom.: Tummarusokki. Sven.: Brunskära.
