Jumikas valkjas "Pink"

Valkjas jumikas "Roosa" - Centaurea dealbata = Psephellus dealbatus.
Püsik. Elegantne suurepärane lõikelill. Suurte lillaks-roosade õitega ülihea sort. Leht altpoolt ilus valkjaskarvane. Õitseaja pikendamiseks eemaldada äraõitsenud õisikud. Eelistab kuiva, avatud päikeselist kasvukohta. Segapeenrasse, kiviktaimlasse, rühmna. Noorendada kord 3-4 aasta jooksul puhma jagamise teel.

Nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast, mis on antud kuulsa kreeklase Hirona auks, kellele olid teada tema raviomadused. Teise uskumuse kohaselt (jumikas) tõlgitakse teda kui sada kollast õit. Kuigi me oleme harjunud helesiniste rukkililledega on neid valgeid, kollaseid, siniseid, roosasid, purpuursed ja lillasid. Erinevates venemaa oblastites kutsutakse teda erinevalt. Valkjat jumikat hakati kultuurtaimena kasvatama alaltes 1804 aastast, kus ta enne oli kasvanud Kaukaasias ja põhja Iraanis.
Ta on üks efektsemaid rukkilille liike. Kuna tal pole mitte ainult kenad ereroosad õied vaid ka suurepärane lehestik. Alumised juurmised lehed asetsevad pikkadel raagudel, karvased, üleval rohelised allpool hallikad. Lehed on ovaalsed otstest teravdunud. Varred on püstised ja hargnevad kõrgusega kuni 60 sm, mis on kaetud tervete hõbedaste lehtedega. Õiekorvid asetsevad õievarre tipus üksikult (läbimõõt kuni 4 sm) kuid neid on palju kuna varred on hargnevad. Kogu taim on korrapärane. Viimasel ajal tegeletakse euroopas ja ameerikas selle taime selektsiooniga.
Kuivakindel, külmakindel, stabiilselt dekoratiivne, tõeline püsik. Tema puhmas võib kasvada ühel kasvukohal ilma ümberistutamiseta 10 aastat. Paljundatakse seemnetega (külv kevadel) ja põõsa jagamisega (kevadel). Inglased kasutavad teda väga palju haljastuses. Sakslased nimetavad teda käharakse lilleks. See on väga täpne nimetus.
Eripära: juurmised lehed on rohelised aastaringselt. See on seletatav sellega, et neil on kaks kasvuperioodi: kevadine kui moodustuvad kevadised lehed ja, mis elavad augustini, ja sügisesed, mis moodustuvad septembris-oktoobris ning säilivad kevadeni.
Kuna kõikide rukkilillede lehed on väga ilusad võib neid liigitada taimede hulka, mis kaunistavad aeda aastaringselt. Väga ilusad on nad õitsemise ajal. Kõik nad õitsevad (peale marsalla) juuni lõpust augusti lõpuni, kuid eriti massiliselt juulis. Õitsemise aeg on pikk 40-45 päeva. Seemnete kandmise ajal (august-september) nende dekoratiivsus väheneb, sellepärast soovitatakse äraõits enud õievarred ära lõigata peale nende, mis jäetakse seemnete saamiseks.
Kasvuala: kõik rukkililled armastavad valgust. Ei talu väiksematki varju. Sellepärast tuleb nad istutada päikeselisse kasvukohta. Päike peab paistma pidevalt lehtedele. Valguse nõudlikkus määrab nende kasvutiheduse. On soovitav et taimed üksteist ei varjaks. Taimede vaheks häetakse 50 sm. Pehme rukkilill võib kasvada erandina ka poolvarjus. Lääne või idapoolses küljes puude all moodustab ta ilusa hõbedase lehestiku. Kuid massiliselt õitseb ta siiski ainult päikese käes. Kõik eelpooltoodud liigid on külmakindlad. Talvel nende külmumist pole olnud. Üheaastased rukkililled õitsevad kogu suve kuni sügiseni.
Muld: rukkililled jagatakse kahte rühma: liigid mis eelistavad parasniiskeid muldi ja liigid, mis taluvad kuiva mullastikku. Parasniiskeid muldi vajavad liigid, mis on looduslikult pärit niitudelt või alpi mäestikelt. Need on mägirukkilill jt. Teise gruppi, mis eelistavad kuiva mulda kuuluvad mitmeaastased: suurepealine jt. Paljud kasvavad kuivadel niitudel. Siia kuuluvad ka üheaastased: helesinine rukkilill ja muskaatrukkilill. Õieti ettevalmistatud pinnas tagab rukkilillede hea kasvu. Kõik nad vajavad toitaineterikast, huumusrikast, neutraalset mulda.
Muskusjumikas, vene, marsalla ja mägirukkilill eelistavad mulda, mille pH on 7-8. Nende rukkilillede kasvatamine isegi nõrgalt happelisel mullal võib esile kutsuda seenhaigustesse nakatumise.
Istutamine: kevadel kui muld on soojenenud (Eestis - aprilli lõpus-mai alguses) istutatakse rukkilille taimed küntud ja väetatud mulda. Need võivad olla puhma osad koos juurestiku ja pungadega. Istutusvahe peab olema mitte väiksem kui 50 sm. Ainult sel juhul saavad taimed korralikult areneda ja moodustuvad korralikud puhmad. Istikute ümber tihendatakse muld, mille tulemusena juurdub taim paremini. Tähtis on et taime ei istutata liiga sügavale. Istutamisel peavad olema suunatud taime juured otse alla ja külgedele, aga taime pungad või juba moodustunud lehed peavad jääma mulla pinnaga tasaselt. Sellistel liikidel nagu mägi ja fisheri võib taimi istutada veidi sügavamale.
Hooldus: enamik rukkililli on väga kerge kasvatada. Väljaistutatud taimi kastetakse ning edaspidi rohitakse ning kobestatakse mulda.
Juunis-juulis hakkavad taimed õitsema. Esimesel aastal peale istutamist õitseb taim tagasihoidlikult kuid puhmas on juba hästi arenenud ja dekoratiivne. Peale õitsemise lõppu on soovitav õievarred ära lõigata. Roseti lehed jäävad talvituma rohelistena kaunistades lillepeenraid külmade saabumiseni. Alates teisest aastast vajavad taimed kasvu alguses kastmist ja kobestamist, et muld ei muutuks liiga tihedaks. Kui rukkilille kasvatatakse lõikeks (eriti muskaatrukkilill) tuleb anda iga kahe nädala tagant pealtväetist ja kasta. Selle tulemusena moodustuvad tugevad õievarred ja suured õied.
Kui te soovite saada seemneid on seda parem teha teisel aastal peale istutamist kui taim on piisavalt tugev. Kõik püsirukkililled on pikaealised. Ilma ümberistutamiseta ja jagamiseta kasvavad nad ühel kasvukohal 7-10 aastat. Hooldus seisneb rohimises, kobestamises ja vajadusel kastmises.
Rukkililled haigestuvad üldiselt harva. Ka kahjurid ei ründa neid. Kui see juhtub tuleb haigestunud lehed ära korjata. Mõningal juhul (üheaastastel) võib esineda fusarioosi (tumedad täpid lehtedel) võib taimi töödelda fundasooliga. Kuid parem on kasutada tuhaga tolmutamist või virtsaleotisega pritsimist.
Lahus valmistatakse järgmiselt: 3 osa virtsa ja 3 osa vett, leotatakse 3 päeva ja pritsitakse. Leotis ei ole tõhus mitte ainult võitluses seenhaiguste vastu vaid on ka heaks väetiseks lehtede kaudu. Liigne väetamine võib esile kutsuda taimede kolletumise ja õitsemise vähenemise.
Paljundamine: istutamist ja ümberistutamist võib teha suve lõpus (10-30 augustini). Jagamisele kuuluv põõsas kaevatakse välja, juured puhastatakse mullast ja pestakse. Taime varred lõigatakse pealt ära ja põõsas eraldatakse osadeks käte või labida abil. Taimeosadel peab olema mitu järgmise aasta punga. Tavaliselt peaks neid olema vähemalt kolm. Taimeosad istutatakse kohe kasvukohale. Taime maapealne osa jäetakse 10 sm kõrgune mullapinnast. Järgmise aasta suvel õitsevad taimed juba normaalselt.
Üheaastased rukkililled (põld-, muskusjumikas, vene, marsalla, niidu jt) paljundatakse ainult seemnetega.
Püsikute seemneid võib külvata talve alla (oktoobris-novembris) või varakevadel (aprillis) otse avamaale. Tõusmed ilmuvad 10-12 päeva pärast. Seemned idanevad 2-3 aastat. Taimed hakkavad õitsema teisel aastal. Üheaastased külvatakse avamaale mai alguses, tõusmed ilmuvad nädala pärast. Võib külvata kohe kasvukohale. Mõned liigid (vene ja marsella) taluvad ümberistutamist halvasti. Sellepärast on neid parem külvata potti ning seejärel istutada välja suure mullapalliga kasvukohale.
Tööde kalender:
Aprill - kohe kui muld soojeneb külvatakse avamaale helesinine rukkilill. Muskaatrukkilille seemned külvatakse toas või kasvuhoones potti kuna vajavad rohkem soojust. Avamaale külvatakse mitmeaastaste rukkilillede seemned.
Mai - kasvukohale külv atakse muskaatrukkilille seemned. Jagatakse ja istutatakse ümber mitmeaastaste rukkilillede puhmad.
Mulla rohimine ja kobestamine. Antakse kevadist pealtväetist (20-30 g/m2-le).
Juuni - vajadusel kastetakse, rohitakse ja kobestatakse.
Juuli - vajadusel kastetakse.
August - lõigatakse ära õitsenud õievarred. Korjatakse valminud seemned. Jaotatakse ja istutatakse ümber mitmeaastased puhmad.
September-oktoober - taimed lõigatakse tagasi jättes alles leherosetid. Kobestatakse ja kaevatakse vajadusel taimede ümbrust. Väetatakse. Üks kord kole aasta tagant neutraliseeritakse happelisi muldi. Mulla pinnale raputatakse 1 sm paksuselt dolomiidi pulbrit või muud neutraliseerijat.
November - külvatakse mitmeaastaseid rukkililli talve alla.
Kasvuala: segalillepeenardes, gruppidena, kiviktaimlas või lõikelillena.

Eng.: Persian cornflower "Pink", whitewash cornflower. Suom.: Huopakaunokki. Sven.: Strävklint.