Marrubium vulgare L.
Ürt-penimünt (hobumünt) - Marrubium vulgare L.
Sugukond  huulõielised - Labiatae, selts iminõgeselaadsed - Lamiaceae.
Rahvapärased nimed: hobumünt, valge münt.
Ürt-penimünt – mitmeaastane rohttaim valkjas-karvase ja harulise varrega. Neljatahuliste, valgete, karvadega kaetud, hargnevate vartega taim.
Lehed vastastikused, ümar-munajad, hambulised, kurrutatud, pealt tumerohelised, alt valgekarvalised.
Õied väikesed, kahetised, määrdunud-valged, koondunud kerakujulisse poolmännasõisikusse. Vili – neli äraspidimunajat pähklikest, mis asetsevad tupes.
Taime kõrgus 30-60 cm.

Õitsemise aeg: juuni – august.
Kasutatavad taimeosad: võrsetipud lehtede ja õitega, taime mahl.
Kogumise aeg: juuni- august.
Keemiline koostis: taim sisaldab meeldiva lõhnaga eeterlikku õli (0,06%), erinevaid mõruaineid (marrubin, marrubiin), parkaineid, mineraalsooli.
Kasutamine.  
Mündi vesitõmmis parandab söögiisu, parandab seedimist, tõstab toonust ja omab rögalahtistavat ja valuvaigistavat toimet. 
Taime kasutatakse kroonilise hingamisteede katarri, malaaria, kollatõve puhul, kliimaksi alguses ja toniseeriva vahendina.
Mündi mahl, mis on segatud päevalilleõliga, pannakse vatiga kõrvavalu korral kõrva.
Taime kasutatakse hingamisteede krooniliste katarride, malaaria, kollatõve, menstruatsiooni puudulikkuse korral ja toniseeriva vahendina.

Ürt-penimündi mahla segatuna päevalilleõliga pannakse vatitropiga kõrva kõrvavalu korral.
Saksa rahvameditsiinis kasutatakse ürt-penimündi tõmmist mitmesuguste hingamisteede haiguste, läkaköha, erinevate astma vormide, naistehaiguste, maksa, põrna, kusepõie haiguste, kollatõve, neerukivide ning mao ja seedetrakti haiguste korral, millega kaasneb tugev limaeritus.
* 2 tl. kuivatatud ürti segada 2 klaasi külma veega ja lasta 2-3 tundi seista suletud nõus. Kurnata, juua veerand klaasi 4x päevas, maitse järgi magustada.


Eng.: White Horehound. Suom.: Hurtanminttu. Sven.: Kransborre. Bot.: Marrubium vulgare L.