Keskvalmiv sort (tõusmetest valmimiseni kulub 40-45 päeva). Kõrgearoomne. Viljakus: 1,4-4,1 kg/m2 ja 2,9-6,7 kg/m2.
1 gramm = 600-800 seemet.
* Lemmik lisand kõikidele roogadele. Üheaastane taim putkeliste sugukonnast 50-120 cm kõrgusega. Valgustarmastav ja külmakindel. Parimad pinnased saviliiv,kergelt savised, hästi läbitöödeldud ja neutraalsed.
Tilli võib külvata varakevadest ja kuni hilissügiseni. Konveieri saavutamiseks korratakse külve iga 15-20 päeva tagant. Võib kasvatada kui tihendajat. Külvinorm 3-4 g ruutmeetrile. Külvi sügavus 1-2 cm, ridade vaheline laius 15-25 cm. Kasvatades maitseroheliseks pole harvendada vaja. Soolamiseks kasvatamisel jäetakse taimede vaheks 5 cm. Hooldus seisneb kobestamises,rohimises ja kastmises. Maitseroheliseks alatakse korjet 30-40 päeva pärast külvi.
Till on teada-tuntud juba ammustest aegadest. Teda kasvatatakse kui maitseainet ja ravimtaime. Vana-Kreekas kasutati tilli lillekimpude kaunistamiseks. Tillikimpe kingiti vapratele sõdalastele.
Täna on tillivarred ja lehed armastatuim ja asendamatu lisand praktiliselt kõikidele toitudele. Seemnete valmimise alguses kasutata kse tilli soolamiseks ja köögiviljade marineerimiseks, kapsaste hapendamiseks. Et tillil on väga tugev, värskendav aroom, teda reeglina ei kombineerita teiste maitseainetega. Kõigis tilli maapealsetes osades sisaldub eeterlik õli, märkimisväärne kogus karotiini, vitamiinid B1,B2,C,PP,P, aga samuti kaltsiumi, fosfori, kaaliumi ja raua mineraalsoolad.
Rahvameditsiinis kasutatakse tilli, kui higistamaajavat ja rögastavat vahendit külmetushaiguste puhul. Viljade pulber ja rohu tõmmis on näidustatud alandatud happesusega gastriidi, maksa-ja sapijuha haiguste puhul. Tilli värske roheline annab hea efekti seedehäirete puhul. Vilju kasutatakse unetuse puhul ja imetavate naiste piimaerituse tugevndamiseks.