Põõsastill "Mammoth" (Mammut)

* Ammusest ajast tuntakse tilli kui köögiviljataimede kaitsjat kahjurite eest. Seal kus kasvab till esineb vähem porgandi-, sibula- ja kapsakärbest.
Ameerika teadlased on avastanud, et nende kahjurite tõugud hävivad kui kõrval kasvab till. Selle põhjuseks on tilli poolt eralduv eeterlik õli. Õitsemise ajal meelitab ta ligi ka kasulikke putukaid, kes hävitavad kahjulikke. Väikelastele antakse tillist valmistatud teed gaaside vastu. 
Tilli on tuntud ammustest aegadest. Eriti hinnatud on ta köögiviljade konserveerimisel ja soolamisel. Kurki ilma tillita ei soola enam keegi.
Peavalu vastu kasutasid tilli juba vanad egiptlased ja kreeklased. Till on tulnud meile vahemere äärest. 
Till ei ole nõudlik taim, külvab ennast ise ja paljud aiapidajad suhtuvad sellesse kui tavalisse nähtusse. Tuulega levib ta kaugele. Kuid need isekülvanud taimed on varased. Selline till on küll hea kevadel kui saame varase saagi ja varast kartulit süüa rohelise tilliga, kuid tilli õisikud valmivad väga vara ning kui on vaja köögivilju purki panna pole meil tilli aiast võtta. Selleks et saada tilli õigeaegselt konserveerimiseks tuleb kasvatada teatud sorte. Tilli sorte ei eristata tõusmete järgi ja rohelise massi järgi-see sõltub põhiliselt kasvutingimustest. See on 30-40 päeva. Tilli sorte eristatakse õitsemise järgi pikapäeva tingimustes.
Kõige varasemad on "Gribovsky", "Zontik" ja "Grenader". Nemad hakkavad õisikut moodustama 45-48 päeva peale tõusmete ilmumist. Rohelise taimelehtede korjamise aeg on 5-17 päeva. Eriti varane on "Grenader". Järgmine grupp-keskvalmivad sordid. Nendel sortidel on lehtede koristuse aeg pikem 10-12 päeva. "Kibrai" ja (väga ilusa lehestikuga) "Umbrella" ja "Rishelje". 
"Riseljee"l on pikad ja peened lehed mis annavad omapärase ringikujulise mustri. Need sordid on universaalse kasutusega võib kasvatada nii rohelise saamiseks ja soolamiseks. Selleks, et aiamaal oleks ka hiljem sügisel aromaatset rohelist on olemas vajalikud sordid mis hakkavad hilja õitsema. - "Alligator", "Amazon", "Saluut". Nemad hakkavad õitsema juuli teisel poolel. Praktiliselt olete te rohelisega varustatud juuni lõpust juuli lõpuni. Rohelisi lehti tuleb taimele ära korjata pidevalt. Lõigake ära suuremad lehed, 2-4 lehte ühelt taimelt. Sellega pikendame värske rohelise kasvuaega. Kui külvata neid sorte teist korda juuni lõpus on teil külmadeni aiamaal till. 
On tähtis, et augustis kui soolatakse ja konserveeritakse köögivilju valmiksid ka tilli õisikud. Sellised sordid on "Alligaator" ja "Amazon". 
Tilli kasvatada pole raske kuid on vaja teada mõningaid iseärasusi. See kultuur vajab kobedaid viljakaid muldi. Halvasti kasvab ta rasketel ja tihedatel muldadel. Ei talu kõrget põhjavett ja õhu puudulikku liikumist. Taim omandab kollakas-lilla värvuse. Peale vihma ei tohi lasta tekkida mullakoorikul, see takistab õhu juurdepääsu juurtele. 
Millal tilli külvata. 
Teda külvatakse eri aegadel ja jälgitakse, et muld oleks niiske. Tilli võib külvata isegi talve alla oktoobri lõpus-novembri alguses. Võib külvata varakevadel kohe kui lumi sulab. Siis on külvinorm 10 g/m2-le. Tavalise külvi korral mais ja suvel külvatakse 5 g/m2-le, põõsastilli 2 g/m2-le. Talve alla külvil ja kevadisel varsel külvil on hea külvid katta, et hoida ära suured külmad. Tilli võib kasvatada teiste kultuuride vahel kuid parem on siiski omaette peenral. Selleks külvatakse teda ridadena. Ridade vahe on 20-25 cm ja taimede vahe 2-3 cm. Põõsastilli sordid" Alligaator", "Amazon" ja "Saluut" harvendatakse 15-20 cm peale, et oleks võimalik rohkem rohelist massi saada.
Kas tilli seemneid on vaja leotada? 
Et saada kiiremini ja ühtlasemaid tõusmeid võib leotada kuid külvil tuleb jälgida, et ka muld oleks kogu aeg niiske muidu seemned hävivad. Seemneid võib idandada ka niiske lapi vahel. Tõusmete ilmumiseni külve kastetakse ja rohitakse. Esimesed 2-3 nädalat kasvavad nad väga aeglaselt ja võivad umbrohtuda. Tilli võib kasvatada avamaal kuid kile all saab saagi kiiremini.