Teie ostukorv on tühi.
Juurpetersell "Vistula"
Petroselinum crispum convar. radicosum
1.15€
Maksudeta: 0.95€
Maksudeta: 0.95€
Juurpetersell "Vistula" - Petroselinum crispum var. tuberosum (Bernh.) Crov.
Maitsev, aromaatne, suuresaagiline.
Varavalmiv petersell, tärkamisest tehnilise küpsuseni - 80 päeva. 40-60 g keskmise massiga, kõrge vitamiini- ja kuivainesisaldusega 19-22 cm pikkune juurvili kooniline.
Sisu valge, südamik helekollane. Optimaalsel temperatuuril +3-4 kraadi tärkab 15-20 päevaga.
Niiskuslembene, kuid liigniiskust ei talu. Eelistab kerget, viljakat mulda, valgusnõudlik.
1,0 g = 450-650 seemet.
* Petersell on palju külmakindlam kultuur kui porgand ning kui teda talveks katta võib ta peenral talvituda ja anda varakevadel rohelisi lehti. Peterselli saab ajatada ka talvel kodustes tingimustes.
On kaks gruppi - leht ja juurpetersell. Juurpeterselli iseloomustab pikk hargnev juur.
Lehestik on mõlemal petersellil umbes sarnane kuid paljud inimesed tunnustavad lehtpetersellina ainult käharlehist vormi, mis on küll ilus kuid vähem aromaatne.
Peterselli kasvatamise agrotehnika sarnaneb porgandi omale. See aga tähendab, et petersell eelistab kobedaid toiteaineterikkaid neutraalseid muldi. Muld on parem ette valmistada sügisel.
Muld tuleb sügavalt läbi kaevata ning kevadel veelkord kaevata ja kobestada. Sügisesel mullaharimisel antakse mulda pool ämbritäit sõnnikut, kuhu on lisatud 2 spl. superfosfaati ja 1spl. kaaliumsulfaati ning 1 klaas puutuhka 1m2-le. Rasketele savikatele muldadele on sügisel soovitav lisada 2 liitrit saepuru mis kaevatakse mulla sisse.
Kevadel lisatakse veel pool ämbritäit kõdusõnnikut või turbakomposti koos sõnnikuga, kuhu on lisatud 1spl. nitrofoskat või pool spl. kaaliumsalpeetrit või naatriumsalpeetrit ja pool liitrit tuhka 1 m2-le.
Peterselli seemned idanevad aeglaselt, sellepärast eelidandatakse neid niiske marli vahel 3-4 päeva enne külvi. Kohe, kui osadel seemnetel on ilmunud idud külvatakse nad peenrale vagudesse 0,5-1 cm sügavusele. Ridade vahe on 15-20 cm, taimede vahe 2-3 cm. Külvatakse kohe kui muld on soojenenud, aprilli teisel poolel. Teist korda külvatakse roheliste lehtede saamise eesmärgil juuli alguses.
Peenra võib katta kilega nii, et mullapinna ja kile vahele jääks õhuruum 2-3 cm. Kui ilmuvad tõusmed, võetakse kile ära. Vegetatsiooni perioodil kobestatakse mulda ja antakse 2-3 korda pealtväetist ridade vahele. Väetatakse vegetatsiooni perioodi alguses, et lehed ei koguks endasse liigseid nitraate. Sügisel sorteeritakse juurikad, eemaldatakse mittestandartsed mis on alla 1cm jämedused.
Neid kasutatakse varakevadiste roheliste lehtede saamiseks ning sügisel seemnete kogumiseks. Juurikad istutatakse kohe kasvukohale või kaevatakse kevadeni mulda ning istutatakse kevadel tihedalt üksteise kõrvale varem ettevalmistatud peenrale. Ridade vahe jäetakse 15-20 cm. Talveks soovitatakse peterselli kergelt katta männi okstega. Need ei pudene nagu kuuse oksad.
Oksad kaitsevad hiirte eest ja aitavad koguda lund. Kevadise istutamise korral on vaja peenrad ette valmistada sügisel. Varakevadel saate te rohelised taimed.
Teisel aastal hakkab petersell ruttu kasvatama õievarsi. Taimi tuleb toestada, et nad ei murduks tuule käes. Septembri teisel poolel tõmmatakse taimed mullast välja ja asetatakse ruumi sõelale järelvalmima.
Seemned eraldatakse sarikatest. Sõelumisega saate eraldada suured seemned väikestest. Peened juurikad mis ei kandnud õievarsi istutage uuesti, et saada varakevadel rohelist ja sügisel seemneid. Kaaliumi sisalduselt on ta üks esimesi kultuure köögiviljade seas.
Maitsev, aromaatne, suuresaagiline.
Varavalmiv petersell, tärkamisest tehnilise küpsuseni - 80 päeva. 40-60 g keskmise massiga, kõrge vitamiini- ja kuivainesisaldusega 19-22 cm pikkune juurvili kooniline.
Sisu valge, südamik helekollane. Optimaalsel temperatuuril +3-4 kraadi tärkab 15-20 päevaga.
Niiskuslembene, kuid liigniiskust ei talu. Eelistab kerget, viljakat mulda, valgusnõudlik.
1,0 g = 450-650 seemet.
* Petersell on palju külmakindlam kultuur kui porgand ning kui teda talveks katta võib ta peenral talvituda ja anda varakevadel rohelisi lehti. Peterselli saab ajatada ka talvel kodustes tingimustes.
On kaks gruppi - leht ja juurpetersell. Juurpeterselli iseloomustab pikk hargnev juur.
Lehestik on mõlemal petersellil umbes sarnane kuid paljud inimesed tunnustavad lehtpetersellina ainult käharlehist vormi, mis on küll ilus kuid vähem aromaatne.
Peterselli kasvatamise agrotehnika sarnaneb porgandi omale. See aga tähendab, et petersell eelistab kobedaid toiteaineterikkaid neutraalseid muldi. Muld on parem ette valmistada sügisel.
Muld tuleb sügavalt läbi kaevata ning kevadel veelkord kaevata ja kobestada. Sügisesel mullaharimisel antakse mulda pool ämbritäit sõnnikut, kuhu on lisatud 2 spl. superfosfaati ja 1spl. kaaliumsulfaati ning 1 klaas puutuhka 1m2-le. Rasketele savikatele muldadele on sügisel soovitav lisada 2 liitrit saepuru mis kaevatakse mulla sisse.
Kevadel lisatakse veel pool ämbritäit kõdusõnnikut või turbakomposti koos sõnnikuga, kuhu on lisatud 1spl. nitrofoskat või pool spl. kaaliumsalpeetrit või naatriumsalpeetrit ja pool liitrit tuhka 1 m2-le.
Peterselli seemned idanevad aeglaselt, sellepärast eelidandatakse neid niiske marli vahel 3-4 päeva enne külvi. Kohe, kui osadel seemnetel on ilmunud idud külvatakse nad peenrale vagudesse 0,5-1 cm sügavusele. Ridade vahe on 15-20 cm, taimede vahe 2-3 cm. Külvatakse kohe kui muld on soojenenud, aprilli teisel poolel. Teist korda külvatakse roheliste lehtede saamise eesmärgil juuli alguses.
Peenra võib katta kilega nii, et mullapinna ja kile vahele jääks õhuruum 2-3 cm. Kui ilmuvad tõusmed, võetakse kile ära. Vegetatsiooni perioodil kobestatakse mulda ja antakse 2-3 korda pealtväetist ridade vahele. Väetatakse vegetatsiooni perioodi alguses, et lehed ei koguks endasse liigseid nitraate. Sügisel sorteeritakse juurikad, eemaldatakse mittestandartsed mis on alla 1cm jämedused.
Neid kasutatakse varakevadiste roheliste lehtede saamiseks ning sügisel seemnete kogumiseks. Juurikad istutatakse kohe kasvukohale või kaevatakse kevadeni mulda ning istutatakse kevadel tihedalt üksteise kõrvale varem ettevalmistatud peenrale. Ridade vahe jäetakse 15-20 cm. Talveks soovitatakse peterselli kergelt katta männi okstega. Need ei pudene nagu kuuse oksad.
Oksad kaitsevad hiirte eest ja aitavad koguda lund. Kevadise istutamise korral on vaja peenrad ette valmistada sügisel. Varakevadel saate te rohelised taimed.
Teisel aastal hakkab petersell ruttu kasvatama õievarsi. Taimi tuleb toestada, et nad ei murduks tuule käes. Septembri teisel poolel tõmmatakse taimed mullast välja ja asetatakse ruumi sõelale järelvalmima.
Seemned eraldatakse sarikatest. Sõelumisega saate eraldada suured seemned väikestest. Peened juurikad mis ei kandnud õievarsi istutage uuesti, et saada varakevadel rohelist ja sügisel seemneid. Kaaliumi sisalduselt on ta üks esimesi kultuure köögiviljade seas.
Eng.: Root parsley. Suom.: Juuripersilja. Sven.: Rotpersilja. Bot. syn.: Apium petroselinum L., Carum petroselinum Benth., Petroselinum hortense auct., Petroselinum sativum Hoffm., Petroselinum tuberosum, Petroselinum vulgare.
